Burromeeter: erinevus redaktsioonide vahel
paari pisivea parandus |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8448:F180:5058:B72A:7AE2:84BE (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Suwa. Märgis: Tühistamine |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
*Kui saba on [[Härmatis|härmas]], on [[õhutemperatuur]] alla 0 °C. |
*Kui saba on [[Härmatis|härmas]], on [[õhutemperatuur]] alla 0 °C. |
||
*[[Udu]] korral pole saba näha. |
*[[Udu]] korral pole saba näha. |
||
*Kui eesel on läinud on Vadim käinud. |
|||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Redaktsioon: 24. veebruar 2019, kell 13:03
Burromeeter (< hispaania burro 'eesel' + kreeka metreō 'mõõdan') on multifunktsionaalne instrument, mille eesmärk on heita nalja meteoroloogiliste vaatluste üle.
Burromeetri põhiosaks on puust, metallist või mõnest muust materjalist eesel. Eesli sabaks võib olla näiteks pikk nöör. Saba on eriti oluline, sest selle järgi valitsevaid ilmastikutingimusi määrataksegi. Ühe kirjelduse järgi on instrumendi ehituse juures tähtis, et teivas, mille otsa "eesel" kinnitatakse, oleks täpselt 71 cm sügavusele maa sisse löödud ning eesli kõrvad peavad olema 59,5 cm kaugusel teiba ülemisest otsast.[1][2]
Tööpõhimõte
- Saba liikumine annab tunnistust tuulisest ilmast.
- Tuulevaikuse korral saba ei liigu.
- Vihma korral hakkab saba otsast vett tilkuma.
- Päikesepaistelise ilma korral heidab saba varju.
- Kui saba on härmas, on õhutemperatuur alla 0 °C.
- Udu korral pole saba näha.
Ajalugu
1948. aastal kirjastuselt Prentice-Hall ilmunud raamatus Neuberger, H.H. ja Stephens, F.B. "Weather and Man" kirjeldatakse burromeetrit kui hästi tuntud meteoroloogilist instrumenti.[viide?]
Vaata ka
Viited
- ↑ Eeselmeeter mõõdab oma sabaga ilma. Vallo Nuust, Tartu Postimees, 21. märts 2002.
- ↑ Burromeetri valmistamisõpetus, koopia veebiarhiivist