Salome Zurabišvili

Salome Zurabishvili
Gruusia president
Ametis
Ametisse asumise aeg 16. detsember 2018
Eelnev	Giorgi Margvelašvili
Isikuandmed
Sünniaeg	18. märts 1952 Paris, Prantsusmaa

Salome Zurabišvili (2004)

Salome Zurabišvili (gruusia keeles სალომე ზურაბიშვილი; prantsusepäraselt Salomé Zourabichvili; sündinud 18. märtsil 1952) on gruusia päritolu endine Prantsusmaa diplomaat ja endine Gruusia välisminister, alates 16. detsembrist 2018 Gruusia president.

Tema vanemad emigreerusid Gruusiast pärast nõukogude võimu kehtestamist. Tema isaisa Ivane kuulus aastatel 1918–1921 Gruusia menševistliku valitsuse koosseisu.

Salome õppis Pariisi Poliitikauuringute Instituudis. 1972 aastal astus ta magistriõppesse Ameerika Ühendriikides Columbia ülikoolis, kuid 1974. aastal katkestas, naasis Prantsusmaale ja hakkas karjääridiplomaadiks.

Zurabišvili töötas diplomaadina näiteks Roomas, Brüsselis, Washingtonis ja ÜRO-s. Gruusias käis ta esimest korda 1986. aastal, mil töötas Washingtonis.

Ta oli Prantsusmaa välisministeeriumi strateegiliste asjade osakonna abidirektor. 15. novembril 2001 nimetati ta Riigikaitse Peasekretariaadi rahvusvaheliste ja strateegiliste suhete direktoriks. 11. septembril 2003 nimetati ta Prantsusmaa suursaadikuks Gruusias.

11. märtsil 2004 teatas Gruusia president Mihhail Saakašvili tema nimetamisest Gruusia välisministriks. Ametisse astus ta 18. märtsil. Ta oli Gruusia esimene naisvälisminister. Ta sai lisaks Prantsusmaa kodakondsusele Gruusia kodakondsuse. Järgmine peaminister Zurab Nogaideli vabastas ta välisministri ametist 19. oktoobril 2005.

Zurabišvili oli peaaegu kogu välisministri ametiaja ühtlasi Prantsusmaa diplomaat ja sai sealsest välisteenistusest palka. See oli üks põhjus, miks teda palju kritiseeriti. Alles natuke aega enne ametist vabastamist lahkus ta Prantsusmaa diplomaatilisest korpusest. Tänini on tal Prantsusmaa ja Gruusia topeltkodakondsus. Ta on Auleegioni ordeni kavaler.

Jaanuaris 2006 teatas ta partei Gruusia Tee loomisest. Ta oli üks Gruusia opositsiooni liidritest. 12. oktoobril 2010 teatas ta, et astub Gruusia Tee juhtimisest kõrvale. Gruusia Tee uueks juhiks sai Kahha Seturidze.

2008. aastal nõustus Zurabišvili koos paljude opositsioonipoliitikutega katoolikos-patriarhi Ilia II soovitusega kehtestada Gruusias konstitutsiooniline monarhia ja Bagrationide dünastia võim. Opositsioon leppis 2008. aasta presidendivalimiste eel kokku, et kui võidab ühendatud opositsiooni kandidaat Levan Gatšetšiladze, saab Zurabišvilist uus peaminister.

2010. aasta aprillis ühines tema partei Irakli Alasania juhitava opositsioonilise ühendusega Allianss Gruusia Eest.

2011. aastal teatas Zurabišvili, et lahkub poliitikast. Paar aastat hiljem avaldas ta parlamendivalimiste eel toetust toona loodud erakonnale Gruusia Unelm, kuid ise kandideeris ta valimistel uuesti alles 2016. aastal. 2013. aastal üritas ta küll osaleda presidendivalimistel, aga tema kandidatuuri ei registreeritud. Keskvalimiskomisjon põhjendas seda sellega, et Zurabišvilil oli Prantsuse–Gruusia topeltkodakondsus, ent presidendil võib olla ainult Gruusia kodakondsus.

Aastatel 2006–2015 töötas Zurabišvili õppejõuna Pariisi Poliitikauuringute Instituudis (Sciences Po), mille ta ka ise kunagi lõpetas. See kõrgkool on tuntud Prantsusmaa poliitilise eliidi peamise kasvulavana. 2010–2015 koordineeris ta ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani-vastaste sanktsioonide komitee juures tegutsenud ekspertide töörühma.

2016. aastal valiti Zurabišvili ühest Thbilisi valimisringkonnast sõltumatu kandidaadina parlamenti. Ta juhtis Gruusia–Prantsuse sõprusrühma ning parlamentaarset delegatsiooni Frankofoonia Parlamentaarses Assamblees, mille vaatlejaliikmete hulka Gruusia kuulub.

28. novembril 2018 valiti ta üldrahvalikul hääletusel Gruusia esimeseks naispresidendiks.

Isiklikku

Salome Zurabišvili oli abielus Janri Kachiaga (1940–2012). Neil sündis kaks last, tütar Ketevani ja poeg Teimuraz. Prantsuse Akadeemia liige Hélène Carrère d'Encausse on Salome Zurabišvili nõbu.

Lisaks prantsuse ja gruusia keelele valdab Zurabišvili inglise, saksa, itaalia ja vene keelt.

Teosed

• Une femme pour deux pays. Grasset, Paris 2006, ISBN 2-246-69561-9

Viited

Eelnev Giorgi Margvelašvili

Gruusia president Alates 2018. aastast

Järgnev Võimul