Mahepõllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada [[muld|mulla]] viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks looma[[sõnnik]]u) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem [[biotõrje]]t. |
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada [[muld|mulla]] viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks looma[[sõnnik]]u) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem [[biotõrje]]t. |
||
Samas on leitud, et mahepõllunduse keskkonnamõju kasvatab märgatavalt asjaolu, et sama toidukoguse tootmiseks on tarvis rohkem põllumaad, kuna mahepõllunduse saagikus on madalam.<ref>[https://novaator.err.ee/885985/mahepollundusel-on-eriti-suur-kliimamoju "Mahepõllundusel on eriti suur kliimamõju"] ERR Novaator, 19. detsember 2018</ref> |
|||
== Mahepõllumajandus Eestis == |
== Mahepõllumajandus Eestis == |
Redaktsioon: 19. detsember 2018, kell 16:12
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks loomasõnniku) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem biotõrjet.
Samas on leitud, et mahepõllunduse keskkonnamõju kasvatab märgatavalt asjaolu, et sama toidukoguse tootmiseks on tarvis rohkem põllumaad, kuna mahepõllunduse saagikus on madalam.[1]
Mahepõllumajandus Eestis
Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (kaasa arvatud talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk.
Aktiivsemad valitsusvälised organisatsioonid Eesti mahepõllumajanduse edendamisel on Eesti Mahepõllunduse SA ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. 2006. aastal moodustasid mahepõllumajandusorganisatsioonid mahepõllumajanduse ühiseks arendamiseks ja oma huvide kaitsmiseks Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kuhu kuuluvad kõik selles valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid (9 organisatsiooni).
Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja[2].
Harilik sibul mahepõllumajanduskultuurina
Biodünaamilise põllumajanduse edendaja Maria Thun on liigitanud hariliku sibula juurtaimede rühma ehk taimede rühma kelle viljad moodustuvad juurepiirkonnas, nagu lehtkaalikas, porgand, aed-moorputk, redis, rõigas, punapeet, mustjuur, juurpetersell, juurseller, kartul, sibul, küüslauk ja taimede külv, istutamine, kõplamine, hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud juurepäevadel.
Hariliku sibula kasvu eskaleerimiseks võidakse kasutada mitmeid looduslikke taimekasvu soodustavaid vahendeid.
Vaata ka
- Mahemetsandus
- Säästev põllumajandus
- Biodünaamiline põllundus
- Eesti Maaülikool
- Eesti Maaülikooli mahekeskus
- Maamajandus
Viited
- ↑ "Mahepõllundusel on eriti suur kliimamõju" ERR Novaator, 19. detsember 2018
- ↑ "Säästva arengu sõnaseletusi". Säästva Eesti Instituut. 10.03.2009.
Välislingid
- Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
- 14. november 2017 kell 18:30, Jaan-Juhan Oidermaa, Analüüs: inimkond saab mahetootmisega söönuks, kuid sellel on oma hind, err.ee