Vabaühenduste Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kcal (arutelu | kaastöö)
P Kcal teisaldas lehekülje Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit pealkirja Vabaühenduste Liit alla: organisatsiooni nime muutus
Kcal (arutelu | kaastöö)
kustutasin aegunud logo, uut logo ei lubanud süsteem laadida, nimetas kahjulikuks vms
1. rida: 1. rida:
[[File:EMSL Vabaühenduste liit.png|thumb|EMSLi logo]]
'''Vabaühenduste Liit''' (varem Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, lühendatult EMSL), on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Liit asutati [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1991]]. aastal '''Eesti Fondide Keskuse''' nime all.
'''Vabaühenduste Liit''' (varem Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, lühendatult EMSL), on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Liit asutati [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1991]]. aastal '''Eesti Fondide Keskuse''' nime all.



Redaktsioon: 27. november 2018, kell 22:11

Vabaühenduste Liit (varem Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, lühendatult EMSL), on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Liit asutati 10. oktoobril 1991. aastal Eesti Fondide Keskuse nime all.

Liidu missiooniks on aidata areneda kodanikuaktiivsust toetaval keskkonnal ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Organisatsioonil on põhiline roll viia ellu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAKi) põhimõtteid kodanikuühiskonna arengukava kaudu.

Liidu osalusel loodi 1990. aastatel põhiline Eesti kolmanda sektori seadusandlusest ja maksupoliitikast ning vabaühenduste tugikeskuste võrgustik, mis tegutsevad maakondlike arenduskeskuste koosseisus ja mida finantseerib Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Aastast 1996 valitakse kodanikuühiskonna aasta tegijat, 2009. aastast jälgitakse hea valimistava täitmist.

Avalikkuses kasutatakse kaubamärki Hea Kodanik; selle nimega ilmuvad muuhulgas kodanikuühiskonna ajakiri Hea Kodanik ja infovärav (heakodanik.ee) internetis.

Aastatel 2017-20 on Vabaühenduste Liidul seitse peamist sihti:

  1. Osalus- ja otsustamispraktikad on kaasavad ja tõhusad, nõudlus avatud valitsemise järele suurenenud.
  2. Arutelu kodanikuaktiivsust toetavast keskkonnast ja selle arendamise võimalustest on vabaühenduste poolt tulemuslikult juhitud.
  3. Kodanikuruum on mõtestatud ning sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadus Eestis hoitud.
  4. Koolide kodanikuharidusprogrammid võimaldavad noortel saada osalemise kogemuse ning seeläbi on paranenud noorte teadlikkus kodanikuühiskonnast.
  5. Vabaühendused on organisatsioonidena hästi juhitud ning kasutavad oma töös läbimõeldud, innovaatilisi töövõtteid, senisest enam e-lahendusi.
  6. Kodanikuühiskonna toimimist mõistab ja selles osaleb senisest rohkem Eesti inimesi.
  7. Vabakonda loovad toimivad koostöövõrgustikud, mille tegevus on nähtav ja mõju tuntav.

Juhtimine

Organisatsiooni struktuuri kuuluvad:

Välislingid