Vabaühenduste Liit
Vabaühenduste Liit (varem Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, lühendatult EMSL), on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Liit asutati 10. oktoobril 1991 Eesti Fondide Keskuse nime all.
Liidu missiooniks on aidata areneda kodanikuaktiivsust toetaval keskkonnal ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Organisatsioonil on põhiline roll viia ellu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAKi) põhimõtteid kodanikuühiskonna arengukava kaudu.
Liidu osalusel loodi 1990. aastatel põhiline osa Eesti kolmanda sektori õigusraamistikust ja maksupoliitikast[viide?] ning vabaühenduste tugikeskuste võrgustik, mis tegutsevad maakondlike arenduskeskuste koosseisus ja mida finantseerib Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
1996. aastast valitakse kodanikuühiskonna aasta tegijat, 2009. aastast jälgitakse hea valimistava täitmist.
Avalikkuses kasutatakse kaubamärki Hea Kodanik; selle nimega ilmus muuhulgas kodanikuühiskonna ajakiri Hea Kodanik ja infovärav (heakodanik.ee) internetis.
Alates 2025 on Vabaühenduste Liidul kolm peamist sihti:
- Mõju. Näitame kätte vabakonna ühiskondlikud mõjukohad – ning koondame oma tegevuse teraviku nii huvikaitse kui vabaühenduste võimekuse kasvatamisel kodanikuühiskonna mõju suurendamisse. Teeme asju, mille puhul suudame näidata ja selgitada tegevuse toimet kodanikuühiskonna mõjususe kasvatamisse. Vabasektori maine ja usaldusväärsus selle tulemusel paraneb; vabaühendused on asjatundlike ja võrdväärsete partneritena kaasatud nii avaliku kui erasektori tegemistesse.
- Huvikaitse. Töötame selle nimel, et vabakond saaks tegutseda usalduslikus partnerluses avaliku võimuga, et edendada demokraatiat ja avatud valitsemist, et kaitsta avalikke huve, teaduspõhiselt.
- Vabaühenduste võimekus. Sihime oma tegevusi selliselt, et vabaühenduste vahel kujunevad tihedad sidemed ja hea koostöö, ühendused on hästi juhitud, suutlikud muutuste juhtijad ning oma tegevuses eetilised ja innovatiivsed.
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Organisatsiooni struktuuri kuuluvad:
- üldkoosolek – kõrgeim organ, mille pädevuses on näiteks põhikirja muutmine, eesmärgi muutmine, nõukogu liikmete valimine, majandusaasta aruande kinnitamine jne. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus tavaliselt üks kord aastas.
- nõukogu – seaduse mõttes volinike koosolek, liidu pikemaajalist tegevust kavandav, juhatuse tegevust juhendav ja igapäevase tegevuse raamest väljuvaid küsimusi otsustav organ. Nõukokku kuuluvad 2025. aasta seisuga Andreas Kaju, Annika Arras, Pirkko Valge, Ly Kasvandik, Maria Derlõš ja Reelika Alunurm. Varem on nõukokku kuulunud Kadi Viik, Ivo Visak, Jannus Jaska, Katrina Koppel, Leena Kivisild, Liisa Past, Mari-Liis Jakobson, Martin A. Noorkõiv, Toomas Roolaid, Anneli Kana, Hille Hinsberg, Margus Rink, Margo Loor, Rasmus Rask, Liia Hänni, Krista Pedak, Sandra Lillemaa, Tarmo Tüür, Barbi Pilvre, Daniel Vaarik, Maarjo Mändmaa, Kristina Mänd, Mall Hellam, Allar Jõks, Rainer Nõlvak, Eimar Veldre, Aare Hõrn, Lagle Parek, Reet Valing, Monika Salu, Jüri-Ott Salm, Toomas Trapido, Jaan Manitski, Rein Voog, Madis Masing, Uku Lember, Reet Laja, Mari Suurväli, Jaak Võsa, Kalle Laane, Tuuli Rasso, Margit Säre, Heli Aru, Aare Kasemets jt.
- meeskond – eesotsas üheliikmelise juhatusega korraldab igapäevast tegevust ning viib ellu tegevuskava. Vabaühenduste Liidu juhataja on 2023. aasta detsembrist Triin Toomesaar. Varem on tegevjuhid olnud Kai Klandorf, Maris Jõgeva, Urmo Kübar, Kristina Mänd, Marit Otsing, Kadri Kopli, Heli Aru, Heli Kask ja Rita Tamm.