Erinevus lehekülje "Boriss Piotrovski" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
 
| g2 =
}}
'''Boriss Borissovitš Piotrovski''' ([[vene keel]]es Борис Борисович Пиотровский; [[14. veebruar]] ([[vkj]] 1. veebruar) [[1908]] [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]] – [[15. oktoober]] [[1990]] [[Leningrad]], [[Nõukogude Liit]]) oli vene [[arheoloog]] ja [[orientalist]], [[professor]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]] (1970).
 
Ta oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[jalaväekindral]]i [[Bronislav-Adolf Piotrovski]] pojapoeg. Orientalist [[Mihhail Piotrovski]] on tema poeg. Aastatel 1964–1990 oli Boriss Piotrovski [[Riiklik Ermitaaž|Riikliku Ermitaaži]] direktor.
 
Pärast [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] lõpetamist töötas ta arheoloogia instituudis, seejärel Ermitaažis. Tema teaduslik uurimustööuurimistöö keskendus [[Urartu]] tsivilisatsioonile. Alates 1939. aastast võttis ta mitmel korral osa teaduslikest ekspeditsioonidest [[Armeenia]]sse. Tema juhtimisel võeti ette suuremad [[arheoloogilised väljakaevamised]] [[Karmir Blur]]is kunagise [[Teišebaini]] kohal. [[Suur Isamaasõda|Sõja]] esimesel aastal oli Piotrovski Leningradis, kus elas esimese [[Leningradi blokaad|blokaaditalve]] üle. Seejärel evakueeriti ta koos teiste Ermitaaži töötajatega (sealhulgas direktor [[Jossif Orbeli]]) [[Jerevan]]i.
 
1943. aastal ilmus tema esimene raamat – "История и культура Урарту" ('Urartu ajalugu ja kultuur'). Selle eest pälvis ta [[Stalini preemia|Stalini 2. järgu preemia]]. Tema tuntuim teos, 1959. aastal ilmunud "Ванское царство" ('Vani kuningriik'), tõlgiti mitmesse keelde.
*1961 – [[Armeenia NSV teeneline teadustegelane]]
*1964 – [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]]
*1967 – valiti [[Briti Akadeemia]] välisliikmeks
*1968 – valiti Armeenia NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks
*1968 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
*1983 – [[sotsialistliku töö kangelane]]
 
124 008

muudatust

Navigeerimismenüü