Boriss Piotrovski: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
25. rida: 25. rida:
| g2 =
| g2 =
}}
}}
'''Boriss Borissovitš Piotrovski''' ([[vene keel]]es Борис Борисович Пиотровский; [[14. veebruar]] ([[vkj]] 1. veebruar) [[1908]] [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]] – [[15. oktoober]] [[1990]] [[Leningrad]], [[Nõukogude Liit]]) oli vene [[arheoloog]] ja [[orientalist]], [[professor]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]] (1970).
'''Boriss Borissovitš Piotrovski''' ([[vene keel]]es Борис Борисович Пиотровский; [[14. veebruar]] ([[vkj]] 1. veebruar) [[1908]] [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]] – [[15. oktoober]] [[1990]] [[Leningrad]], [[Nõukogude Liit]]) oli vene [[arheoloog]] ja [[orientalist]], [[professor]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]] (1970).


Ta oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[jalaväekindral]]i [[Bronislav-Adolf Piotrovski]] pojapoeg. Orientalist [[Mihhail Piotrovski]] on tema poeg. Aastatel 1964–1990 oli Boriss Piotrovski [[Riiklik Ermitaaž|Riikliku Ermitaaži]] direktor.
Ta oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[jalaväekindral]]i [[Bronislav-Adolf Piotrovski]] pojapoeg. Orientalist [[Mihhail Piotrovski]] on tema poeg. Aastatel 1964–1990 oli Boriss Piotrovski [[Riiklik Ermitaaž|Riikliku Ermitaaži]] direktor.


Pärast [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] lõpetamist töötas ta arheoloogia instituudis, seejärel Ermitaažis. Tema teaduslik uurimustöö keskendus [[Urartu]] tsivilisatsioonile. Alates 1939. aastast võttis ta mitmel korral osa teaduslikest ekspeditsioonidest [[Armeenia]]sse. Tema juhtimisel võeti ette suuremad [[arheoloogilised väljakaevamised]] [[Karmir Blur]]is kunagise [[Teišebaini]] kohal. [[Suur Isamaasõda|Sõja]] esimesel aastal oli Piotrovski Leningradis, kus elas esimese [[Leningradi blokaad|blokaaditalve]] üle. Seejärel evakueeriti ta koos teiste Ermitaaži töötajatega (sealhulgas direktor [[Jossif Orbeli]]) [[Jerevan]]i.
Pärast [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] lõpetamist töötas ta arheoloogia instituudis, seejärel Ermitaažis. Tema teaduslik uurimistöö keskendus [[Urartu]] tsivilisatsioonile. Alates 1939. aastast võttis ta mitmel korral osa teaduslikest ekspeditsioonidest [[Armeenia]]sse. Tema juhtimisel võeti ette suuremad [[arheoloogilised väljakaevamised]] [[Karmir Blur]]is kunagise [[Teišebaini]] kohal. [[Suur Isamaasõda|Sõja]] esimesel aastal oli Piotrovski Leningradis, kus elas esimese [[Leningradi blokaad|blokaaditalve]] üle. Seejärel evakueeriti ta koos teiste Ermitaaži töötajatega (sealhulgas direktor [[Jossif Orbeli]]) [[Jerevan]]i.


1943. aastal ilmus tema esimene raamat – "История и культура Урарту" ('Urartu ajalugu ja kultuur'). Selle eest pälvis ta [[Stalini preemia|Stalini 2. järgu preemia]]. Tema tuntuim teos, 1959. aastal ilmunud "Ванское царство" ('Vani kuningriik'), tõlgiti mitmesse keelde.
1943. aastal ilmus tema esimene raamat – "История и культура Урарту" ('Urartu ajalugu ja kultuur'). Selle eest pälvis ta [[Stalini preemia|Stalini 2. järgu preemia]]. Tema tuntuim teos, 1959. aastal ilmunud "Ванское царство" ('Vani kuningriik'), tõlgiti mitmesse keelde.
38. rida: 38. rida:
*1961 – [[Armeenia NSV teeneline teadustegelane]]
*1961 – [[Armeenia NSV teeneline teadustegelane]]
*1964 – [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]]
*1964 – [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]]
*1967 – valiti [[Briti Akadeemia]] välisliikmeks
*1967 – valiti [[Briti Akadeemia]] välisliikmeks
*1968 – valiti Armeenia NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks
*1968 – valiti Armeenia NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks
*1968 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
*1968 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
*1983 – [[sotsialistliku töö kangelane]]
*1983 – [[sotsialistliku töö kangelane]]


Redaktsioon: 23. november 2018, kell 14:55

Boriss Piotrovski
Surmaaeg 15. oktoober 1990 Muuda Vikiandmetes
Kodakondsus Venemaa Keisririik,
Nõukogude Liit
Teadusala arheoloogia,
orientalistika
Uurimisala Urartu tsivilisatsioon
Teaduskraad ajaloodoktor (1944)
Teaduskutse professor

Boriss Borissovitš Piotrovski (vene keeles Борис Борисович Пиотровский; 14. veebruar (vkj 1. veebruar) 1908 Peterburi, Venemaa Keisririik – 15. oktoober 1990 Leningrad, Nõukogude Liit) oli vene arheoloog ja orientalist, professor, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1970).

Ta oli Venemaa keisririigi jalaväekindrali Bronislav-Adolf Piotrovski pojapoeg. Orientalist Mihhail Piotrovski on tema poeg. Aastatel 1964–1990 oli Boriss Piotrovski Riikliku Ermitaaži direktor.

Pärast Leningradi Riikliku Ülikooli lõpetamist töötas ta arheoloogia instituudis, seejärel Ermitaažis. Tema teaduslik uurimistöö keskendus Urartu tsivilisatsioonile. Alates 1939. aastast võttis ta mitmel korral osa teaduslikest ekspeditsioonidest Armeeniasse. Tema juhtimisel võeti ette suuremad arheoloogilised väljakaevamised Karmir Bluris kunagise Teišebaini kohal. Sõja esimesel aastal oli Piotrovski Leningradis, kus elas esimese blokaaditalve üle. Seejärel evakueeriti ta koos teiste Ermitaaži töötajatega (sealhulgas direktor Jossif Orbeli) Jerevani.

1943. aastal ilmus tema esimene raamat – "История и культура Урарту" ('Urartu ajalugu ja kultuur'). Selle eest pälvis ta Stalini 2. järgu preemia. Tema tuntuim teos, 1959. aastal ilmunud "Ванское царство" ('Vani kuningriik'), tõlgiti mitmesse keelde.

Tunnustus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Boriss_Piotrovski&oldid=5150982"