Glehn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)
laulust on artikkel, svwiki maha
28. rida: 28. rida:
******Marie Elisabeth von Glehn (1840– ), abielus Max von [[Pick]]iga
******Marie Elisabeth von Glehn (1840– ), abielus Max von [[Pick]]iga
******[[Nikolai von Glehn]] (1841–1923 [[Brasiilia]]), [[Nõmme]] rajaja, Jälgimäe mõisnik;
******[[Nikolai von Glehn]] (1841–1923 [[Brasiilia]]), [[Nõmme]] rajaja, Jälgimäe mõisnik;
*******[[Manfred Nikolai von Glehn]] (1867–1924 Brasiilia), vaimulik, tõlk, Jälgimäe mõisnik, [[Nõmme Baptistikogudus|Jälgimäe Baptistikogudus]]e juht, tõlkis rootsi keelest saksa keelde [[Carl Boberg]]i (1859–1940) hümni "Suur Jumal Sa" (rootsi: ''"[[:sv:O store Gud|O store Gud]]"''), abiellus 1897. aastal Tallinna pastor [[Karl Nikolai Gustav Bruno von Stackelberg|Nikolai von Stackelberg]]i (1832–1902) tütre Elisabeth Charlotte Auguste von [[Stackelberg]]iga (sünd. 1874)
*******[[Manfred Nikolai von Glehn]] (1867–1924 Brasiilia), vaimulik, tõlk, Jälgimäe mõisnik, [[Nõmme Baptistikogudus|Jälgimäe Baptistikogudus]]e juht, tõlkis rootsi keelest saksa keelde [[Carl Boberg]]i (1859–1940) hümni "[[Suur Jumal Sa]]", abiellus 1897. aastal Tallinna pastor [[Karl Nikolai Gustav Bruno von Stackelberg|Nikolai von Stackelberg]]i (1832–1902) tütre Elisabeth Charlotte Auguste von [[Stackelberg]]iga (sünd. 1874)
*******Elsbeth von Glehn (sünd. 1869), abiellus [[Vasalemma mõis]]niku [[Eduard Karl Ewald von Baggehufwudt]]iga (sünd. 1870), fotograaf [[Ned de Baggo]] ema
*******Elsbeth von Glehn (sünd. 1869), abiellus [[Vasalemma mõis]]niku [[Eduard Karl Ewald von Baggehufwudt]]iga (sünd. 1870), fotograaf [[Ned de Baggo]] ema
******Julie Wilhelmine von Glehn (1842–1867)
******Julie Wilhelmine von Glehn (1842–1867)

Redaktsioon: 27. august 2018, kell 10:18

Glehn (varem ka Gelehn) (vene: фон Глен) on Reinimaa päritolu immatrikuleerimata aadlisuguvõsa.

Suguvõsa Eestimaa haru esiisa, Aachenis ja Lübeckis kaupmehena tegutsenud, Heinrich von Glehn tuli Eestimaale 17. sajandi keskel.

Suguvõsal oli Venemaa Keisririigi teenistusaadli tiitel.

Glehnidele kuulus Eestimaal Jälgimäe mõis (Jelgimeggi), mille nad ostsid 1821. aastal krahv Karl Friedrich von Rehbinderilt ning mis kuulus neile 1919. aasta maareformini. 19. sajandi lõpus rajasid nad Kõrgepea karjamõisa (Hohenhaupt).

Suguvõsa liikmeid

...

Vaata ka

Viited

Välislingid