Progressiivne rokk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Progressiivne rokk''' ([[inglise keel|inglise]] ''progressive rock''), argoos ka progerokk ehk proge, on [[rokkmuusika]] alamsuund, mis arenes välja [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpus ja [[1970. aastad|1970. aastate]] algul. Progressiivse roki viljelejad laiendasid rokkmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. Seadetesse põimiti [[klassikaline muusika|klassikalise]] ja [[džäss]]muusika elemente.
'''Progressiivne rokk''' ([[inglise keel|inglise]] ''progressive rock''), argoos ka progerokk ehk proge, on [[rokkmuusika]] alamsuund, mis tekkis [[1960. aastad|1960. aastate]] teises pooles ja arenes välja [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses.


Progressiivse roki baasiks oli progressiivne pop-muusika suund, tuntumate esindajatena [[The Beach Boys|Beach Boys]], [[The Beatles|Beatles]], [[Bob Dylan]], [[The Who|Who]] jt. Nemad alustasid klahvpillide ja süntesaatorite kasutamisega virtuoossete soolode esitamiseks, millest kujunesid lugude olulised osad ([[The Animals|Animals]], [[The Doors|Doors]], [[Procol Harum]], [[King Crimson]] jt).
Preogressiivse roki puhul kasutatakse ka mõisteid [[art rock]], [[symphonic rock]] ja .........


Progressiivse roki viljelejad laiendasid rokkmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. Seadetesse põimiti [[klassikaline muusika|klassikalise]] ja [[džäss]]muusika elemente. Seetõttu on progressiivse roki puhul kasutatud ka nimetusi [[art rock]], [[sümfooniline rokk]] ja klassikaline rokk. Viimast ei tohi muidugi segi ajada klassikalise perioodi (1950-ndate) rock'n'rolliga.
Progressiivse roki populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel.


Progressiivse roki populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. Siis jõudsid progressivse roki albumid (LP-d) ka müügiedetabelite tippudesse.
Progressivsel rokil oli tihe seos samal ajal välja kujunenud [[hard rock]]<nowiki/>iga.


Progressivsel rokil oli tihe seos samal ajal välja kujunenud [[hard rock]]<nowiki/>iga ([[Cream]], [[Deep Purple]], [[Black Sabbath]] jt.).
Suuna kuulsamad esindajad on algusperioodist [[Pink Floyd]], [[The Moody Blues|Moody Blues]] ja Who, hilisemast perioodist [[Genesis (ansambel)|Genesis]], [[Emerson, Lake & Palmer]] ning [[Yes]].


[[Eesti]]s on progerokki viljelenud ansamblid [[Mess (ansambel)|Mess]]<ref>Rando Tooming [http://kes-kus.ee/progeroki-esinumber-ja-tema-helilooja-rando-toomingu-kohtumine-sven-grunbergiga-kuku-klubis/ PROGEROKI ESINUMBER JA TEMA HELILOOJA: RANDO TOOMINGU KOHTUMINE SVEN GRÜNBERGIGA KUKU KLUBIS] Keskus, 29 nov 2004</ref> , Kaseke, [[Psycho (ansambel)|Psycho]] jt. Hilisemal perioodil on progressiivset rokki viljelenud [[Radar (ansambel)|Radar]] jt.


<A HREF="https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock">https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock</A>


Suuna kuulsamad esindajad on algusperioodist [[Pink Floyd]], [[The Moody Blues|Moody Blues]] ja [[The Who|Who]]. Hilisemast perioodist on tuntuimad [[Genesis (ansambel)|Genesis]], [[Emerson, Lake & Palmer]] ning [[Yes]]. Aga siia liigituvad veel mitmed teised muusikud nagu [[Mike Oldfield]].

[[Eesti]]s on progerokki viljelenud ansamblid [[Mess (ansambel)|Mess]]<ref>Rando Tooming [http://kes-kus.ee/progeroki-esinumber-ja-tema-helilooja-rando-toomingu-kohtumine-sven-grunbergiga-kuku-klubis/ PROGEROKI ESINUMBER JA TEMA HELILOOJA: RANDO TOOMINGU KOHTUMINE SVEN GRÜNBERGIGA KUKU KLUBIS] Keskus, 29 nov 2004</ref> , Kaseke, [[Psycho (ansambel)|Psycho]] jt. Hilisemal perioodil on progressiivset rokki viljelenud [[Radar (ansambel)|Radar]] jt.

Vaadake ka lehekülge https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 23. aprill 2018, kell 19:58

Progressiivne rokk (inglise progressive rock), argoos ka progerokk ehk proge, on rokkmuusika alamsuund, mis tekkis 1960. aastate teises pooles ja arenes välja 1970. aastate alguses.

Progressiivse roki baasiks oli progressiivne pop-muusika suund, tuntumate esindajatena Beach Boys, Beatles, Bob Dylan, Who jt. Nemad alustasid klahvpillide ja süntesaatorite kasutamisega virtuoossete soolode esitamiseks, millest kujunesid lugude olulised osad (Animals, Doors, Procol Harum, King Crimson jt).

Progressiivse roki viljelejad laiendasid rokkmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. Seadetesse põimiti klassikalise ja džässmuusika elemente. Seetõttu on progressiivse roki puhul kasutatud ka nimetusi art rock, sümfooniline rokk ja klassikaline rokk. Viimast ei tohi muidugi segi ajada klassikalise perioodi (1950-ndate) rock'n'rolliga.

Progressiivse roki populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. Siis jõudsid progressivse roki albumid (LP-d) ka müügiedetabelite tippudesse.

Progressivsel rokil oli tihe seos samal ajal välja kujunenud hard rockiga (Cream, Deep Purple, Black Sabbath jt.).


Suuna kuulsamad esindajad on algusperioodist Pink Floyd, Moody Blues ja Who. Hilisemast perioodist on tuntuimad Genesis, Emerson, Lake & Palmer ning Yes. Aga siia liigituvad veel mitmed teised muusikud nagu Mike Oldfield.

Eestis on progerokki viljelenud ansamblid Mess[1] , Kaseke, Psycho jt. Hilisemal perioodil on progressiivset rokki viljelenud Radar jt.

Vaadake ka lehekülge https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock

Viited