Hapukurk: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
[[Kategooria:Toiduained]] |
[[Kategooria:Toiduained]] |
||
[[Kategooria:Eesti köök]] |
|||
[[Kategooria:Läti köök]] |
|||
[[Kategooria:Leedu köök]] |
|||
[[Kategooria:Soome köök]] |
|||
[[Kategooria:Rootsi köök]] |
|||
[[Kategooria:Saksa köök]] |
|||
[[Kategooria:Poola köök]] |
|||
[[Kategooria:Vene köök]] |
|||
[[Kategooria:Ukraina köök]] |
|||
[[Kategooria:Ungari köök]] |
|||
Redaktsioon: 3. aprill 2018, kell 07:10
Hapukurk on toiduaine, mida valmistatakse kurkide konserveerimisel piimhappelise käärimise abil.
Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamisnõusse (näiteks puutünn, klaaspurk, roostevabast terasest mahuti, nüüdisajal üha sagedamini plastanum) vaheldumisi maitseainetega.
Olenevalt retseptist ja maitse-eelistustest lisatakse mustasõstralehti, mädarõika- või kirsilehti, tilliõisikuid, koriandriseemneid, küüslauguküüsi, mädarõikajuurikaid jm. Kurkidele valatakse peale külm soolvesi. Toatemperatuuril algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja lehtedel leiduvate piimhappebakterite elutegevuse, ensüümide ning mikroorganismide mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute mikroorganismide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka pastöriseerida.
Kääritamisprotsessi käigus võib küll väheneda kurkide C-vitamiini sisaldus, kuid enamik B-rühma vitamiine jääb kääritamisel (kuumutamiseta) siiski alles.