Jooks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{see artikkel|räägib kulgemisviisist, jooksu kohta spordis vaata artiklit [[jooks (sport)]].}} |
{{see artikkel|räägib kulgemisviisist, jooksu kohta spordis vaata artiklit [[jooks (sport)]].}} |
||
[[Pilt:Running hare.jpg|pisi|Jooksev [[halljänes]] |
[[Pilt:Running hare.jpg|pisi|Jooksev [[halljänes]]]] |
||
'''Jooks''' ehk '''jooksmine''' on [[loomad]]e ja [[inimene|inimeste]] kiireim [[kulgemine|liikumis]]viis [[jalg]]ade abil ilma abivahendita. Erinevalt [[kõndimine|kõndimisest]] ei puuduta jooksmisel jalad kogu aeg maad. Jooksmisel tõmbuvad [[Lihas|lihased]] kokku ja pumpavad [[Vereringe|vereringesse]] [[Valgud|valku]]. Vereringe viib valgu [[Peaaju|peaajju]], kus aktiveerub [[katepsiin B]], mis pärast jooksmist taastab lihaseid ning parandab mälu ja õppimisvõimet.<ref>[http://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(16)30247-9 Running-Induced Systemic Cathepsin B Secretion Is Associated with Memory Function] |
'''Jooks''' ehk '''jooksmine''' on [[loomad]]e ja [[inimene|inimeste]] kiireim [[kulgemine|liikumis]]viis [[jalg]]ade abil ilma abivahendita. Erinevalt [[kõndimine|kõndimisest]] ei puuduta jooksmisel jalad kogu aeg maad. Jooksmisel tõmbuvad [[Lihas|lihased]] kokku ja pumpavad [[Vereringe|vereringesse]] [[Valgud|valku]]. Vereringe viib valgu [[Peaaju|peaajju]], kus aktiveerub [[katepsiin B]], mis pärast jooksmist taastab lihaseid ning parandab mälu ja õppimisvõimet.<ref>[http://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(16)30247-9 Running-Induced Systemic Cathepsin B Secretion Is Associated with Memory Function] |
||
</ref> |
</ref> |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Sörk== |
==Sörk== |
||
[[Sörk]] on aeglane jooks, mis sai [[1970. aastad|1970. aastatel]] [[Läänemaailm|Läänes]] tavaliseks [[tervisesport|tervisespordi]] alaks. Et sörk koormab [[liiges]]eid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega. |
[[Sörk]] on aeglane jooks, mis sai [[1970. aastad|1970. aastatel]] [[Läänemaailm|Läänes]] tavaliseks [[tervisesport|tervisespordi]] alaks. Et sörk koormab [[liiges]]eid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega. |
||
| ⚫ | |||
{{viited}} |
|||
== Kirjandust eesti keeles == |
== Kirjandust eesti keeles == |
||
* Joe Puleo, Patrick Milroy "Jooksu anatoomia". Inglise keelest tõlkinud Marina Maran, eessõna Kristjan Port. [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], Tallinn 2012, 200 lk; ISBN 9789985587447 |
* Joe Puleo, Patrick Milroy "Jooksu anatoomia". Inglise keelest tõlkinud Marina Maran, eessõna Kristjan Port. [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], Tallinn 2012, 200 lk; ISBN 9789985587447 |
||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Liikumisviisid]] |
[[Kategooria:Liikumisviisid]] |
||
Redaktsioon: 25. veebruar 2018, kell 20:39
|
See artikkel räägib kulgemisviisist, jooksu kohta spordis vaata artiklit jooks (sport). |
Jooks ehk jooksmine on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. Erinevalt kõndimisest ei puuduta jooksmisel jalad kogu aeg maad. Jooksmisel tõmbuvad lihased kokku ja pumpavad vereringesse valku. Vereringe viib valgu peaajju, kus aktiveerub katepsiin B, mis pärast jooksmist taastab lihaseid ning parandab mälu ja õppimisvõimet.[1]
Sörk
Sörk on aeglane jooks, mis sai 1970. aastatel Läänes tavaliseks tervisespordi alaks. Et sörk koormab liigeseid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega.
Viited
Kirjandust eesti keeles
- Joe Puleo, Patrick Milroy "Jooksu anatoomia". Inglise keelest tõlkinud Marina Maran, eessõna Kristjan Port. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2012, 200 lk; ISBN 9789985587447