Ilusal sinisel Doonaul: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Donauwalzer.jpg|pisi|266px|1910. aastal välja antud nooditrükise tiitelleht]] |
[[Pilt:Donauwalzer.jpg|pisi|266px|1910. aastal välja antud nooditrükise tiitelleht]] |
||
„'''Ilusal sinisel Doonaul'''” ([[saksa keel]]es „'''An der schönen blauen Donau'''”) on [[Austria]] päritolu helilooja [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss II]] poolt [[1866]]. aastal [[Helilooming|komponeeritud]] menuka [[Valss|valsi]] pealkiri. [[Oopus]] |
„'''Ilusal sinisel Doonaul'''” ([[saksa keel]]es „'''An der schönen blauen Donau'''”) on [[Austria]] päritolu helilooja [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss II]] poolt [[1866]]. aastal [[Helilooming|komponeeritud]] menuka [[Valss|valsi]] pealkiri. [[Oopus|Op.]] 314 tuli esmaettekandele [[Viini Meestelaulu Selts]]i (''Wiener Männergesangsverein'') kontserdil [[Volksgarten (Viin)|Volksgarten]]i puhkepargis Cortisches kohvimajas [[15. veebruar]]il [[1867]]. |
||
{{ heli |
{{ heli |
||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2018, kell 17:55
„Ilusal sinisel Doonaul” (saksa keeles „An der schönen blauen Donau”) on Austria päritolu helilooja Johann Strauss II poolt 1866. aastal komponeeritud menuka valsi pealkiri. Op. 314 tuli esmaettekandele Viini Meestelaulu Seltsi (Wiener Männergesangsverein) kontserdil Volksgarteni puhkepargis Cortisches kohvimajas 15. veebruaril 1867.
 |
|
Esmakontserdi järel kasutati teadaolevalt esimest korda muusikateose kohta sõna Schlager, mis tähendab ülekantud tähenduses lööklugu või hitti, ajalehe Wiener Fremdenblatt poolt 17. veebruaril 1867. Ajalehe kirjeldus valsi kohta oli: „Teise poole avanumbriks oli vaieldamatu šlaager” („Die Eröffnungsnummer der zweiten Abteilung war ein entschiedener Schlager”).
Kõrgseltskonnas levis esialgselt arvamus, et tema teost saadab vaid leebe edu. Strauss olevat öelnud: „Kurat võttis valsi, ma ainult kahetsen koodat - ma soovin, et see olnuks võimsam!” Tagantjärgi kuulates on see klassikalise repertuaari hulgas üks kõige järjepidevamalt populaarsemaid heliteoseid.
Strauss kirjutas hiljem sellele lisamuusikat juurde, sõnad lisas omakorda kooriühingu luuletaja Joseph Weyl. Strauss kohandas teost Pariisi 1867. aasta maailmanäituse heaks puhtalt orkestriliseks versiooniks, mida saatsis suur menu. Instrumentaarset versiooni esitakse samas tänapäeval kõige sagedamini. Alternatiivteksti „Doonau nii sinine” („Donau so blau”) kirjutas Franz von Gernerth.
Doonauvalss jõudis ettekandele 1. juulil 1867 New Yorgis ning 21. augustil 1867 Londonis toimunud Covent Gardeni ooperimaja promenaadikontserdil esitati seda juba kooriversioonis.
Heliteos väljendab nii kõlas kui sõnas ülistusega Viini linna romanssi Doonau jõega. Pikkuselt teine jõgi Euroopas läbib selle kesk- ning kaguosa ja suubub Musta merre.