Põlva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1931]] seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tartu–Petseri raudtee]] rajamisega. Raudteejaama avamine oli tähtis [[Põlva]] majanduselu arengu seisukohalt.
Jaam avati aastal [[1931]] seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tartu–Petseri raudtee]] rajamisega. Toona jäi jaam [[Koiola vald]]a. Raudteejaama avamine oli tähtis [[Põlva]] majanduselu arengu seisukohalt.


Põlva jaama kaks varasemat madalat [[perroon]]i pikkusega 103 m ja 294 m on lammutatud.
Põlva jaama kaks varasemat madalat [[perroon]]i pikkusega 103 m ja 294 m on lammutatud.

Redaktsioon: 26. jaanuar 2018, kell 12:48

Põlva raudteejaam

Põlva raudteejaam (saksa Pölwe) on raudteejaam Põlvamaal Põlvas.

Põlva jaamas on alates 2011. aastast uus 550 mm kõrgune täispikk ooteplatvorm. Raudteejaamas peatuvad Elroni reisirongid liinil Tartu–Koidula, kokku neli korda päevas. Rong sõidab Tartust Põlvasse umbes 45 minutit. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Uus veetorn Põlva raudteejaama juures

Ajalugu

Jaam avati aastal 1931 seoses laiarööpmelise Tartu–Petseri raudtee rajamisega. Toona jäi jaam Koiola valda. Raudteejaama avamine oli tähtis Põlva majanduselu arengu seisukohalt.

Põlva jaama kaks varasemat madalat perrooni pikkusega 103 m ja 294 m on lammutatud.

Jaamahoone

Põlva jaamahoone ehitati tüüpkavandi järgi sarnaselt Märjamaa, Vigala, Kiidjärve ja Ruusa jaamahoonetega. Tegemist on sümmeetrilise ristkülikukujulise põhiplaani ja madala kelpkatusega kivihoonega, mis ehitati tõenäoliselt Leon Johansoni projekti järgi 1931. aastal. Põlva jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid veetorn hävis Teises maailmasõjas. [1][2]

Põlva jaamahoone on kultuurimälestis. [3]

Välislingid

Viited

Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Taevaskoja
Põlva
Holvandi