Hapukurk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. detsember 2017, kell 19:19

Hapukurk on toiduaine, mida valmistatakse kurkide konserveerimisel piimhappelise käärimise abil.

Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamisnõusse (näiteks puutünn, klaaspurk, roostevabast terasest mahuti, nüüdisajal üha sagedamini plastanum) vaheldumisi maitseainetega.

Olenevalt retseptist ja maitse-eelistustest lisatakse mustasõstralehti, mädarõika- või kirsilehti, tilliõisikuid, koriandriseemneid, küüslauguküüsi, mädarõikajuurikaid jm. Kurkidele valatakse peale külm soolvesi. Toatemperatuuril algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja lehtedel leiduvate piimhappebakterite elutegevuse, ensüümide ning mikroorganismide mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute mikroorganismide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka pastöriseerida.

Kääritamisprotsessi käigus võib küll väheneda kurkide C-vitamiini sisaldus, kuid enamik B-rühma vitamiine jääb kääritamisel (kuumutamiseta) siiski alles.

Vaata ka

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Hapukurk''' on [[toiduaine]], mida valmistatakse [[harilik kurk|kurkide]] [[Toiduainete konserveerimine|konserveerimisel]] [[piimhappeline käärimine|piimhappelise käärimise]] abil.
-Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamis[[nõu]]sse (nagu näiteks puutünn, [[klaas]]<nowiki/>purk, roostevabast [[teras]]est mahuti, kaasajal üha sagedamini [[plastik]]ust anum) vaheldumisi maitseainetega.
+Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamis[[nõu]]sse (näiteks puutünn, [[klaas]]purk, roostevabast [[teras]]est mahuti, nüüdisajal üha sagedamini [[Plastid|plast]]anum) vaheldumisi maitseainetega.
-Olenevalt retseptist ja maitse-eelistustest lisatakse [[must sõstar|musta sõstra]] lehti, [[mädarõigas|mädarõika-]] või [[Kirsipuu|kirsilehti]], [[till|tilliõisikuid]], [[Aedkoriander|koriandriseemneid]], [[küüslauk|küüslauguküüsi]], mädarõikajuurikaid jm. Kurkidele valatakse peale külm [[soolvesi]]. [[Toatemperatuur]]il algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja lehtedel leiduvate [[piimhappebakter]]ite elutegevuse, [[ensüümid]]e ning [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] mõjul käärimine. Tekib [[piimhape]], mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute mikroorganismide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka [[Pastöriseerimine|pastöriseerida]].
+Olenevalt retseptist ja maitse-eelistustest lisatakse [[must sõstar|mustasõstralehti]], [[mädarõigas|mädarõika-]] või [[Kirsipuu|kirsilehti]], [[till|tilliõisikuid]], [[Aedkoriander|koriandriseemneid]], [[küüslauk|küüslauguküüsi]], mädarõikajuurikaid jm. Kurkidele valatakse peale külm [[soolvesi]]. [[Toatemperatuur]]il algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja lehtedel leiduvate [[piimhappebakter]]ite elutegevuse, [[ensüümid]]e ning [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] mõjul käärimine. Tekib [[piimhape]], mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute mikroorganismide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka [[Pastöriseerimine|pastöriseerida]].
 Kääritamisprotsessi käigus võib küll väheneda kurkide [[C-vitamiin]]i sisaldus, kuid enamik [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiine]] jääb kääritamisel (kuumutamiseta) siiski alles.