Auschwitzi koonduslaager: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
2. rida: 2. rida:
|Nimi = Auschwitzi koonduslaager
|Nimi = Auschwitzi koonduslaager
|Pilt = [[Pilt:Arbeit_macht_frei_sign,_main_gate_of_the_Auschwitz_I_concentration_camp,_Poland_-_20051127.jpg|230px]]
|Pilt = [[Pilt:Arbeit_macht_frei_sign,_main_gate_of_the_Auschwitz_I_concentration_camp,_Poland_-_20051127.jpg|230px]]
|Pildiinfo = Auschwitzi I koonduslaagri peavärav. Silt "''Arbeit macht frei''" tähendab 'Töö teeb vabaks'.
|Pildiinfo = Auschwitzi I koonduslaagri peavärav koos raudsildiga "''Arbeit macht frei''" (Töö teeb vabaks).
|Asukoht = {{PisiLipp|Poola}}
|Asukoht = {{PisiLipp|Poola}}
|Tüüp = Kultuurimälestis
|Tüüp = Kultuurimälestis
25. rida: 25. rida:
[[Pilt:Auschwitz Entrance 2006.jpg|thumb|Sissepääs Auschwitzi rongidele]]
[[Pilt:Auschwitz Entrance 2006.jpg|thumb|Sissepääs Auschwitzi rongidele]]
[[Pilt:Auschwitz Birkenau Ruins 2006.jpg|thumb|Auschwitzi barakkide varemed]]
[[Pilt:Auschwitz Birkenau Ruins 2006.jpg|thumb|Auschwitzi barakkide varemed]]
'''Auschwitzi koonduslaager''' ([[saksa keel]]es ''Konzentrationslager Auschwitz'') oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] suurim ja tuntuim [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[koonduslaager]], mis töötas aastail [[1940]]–[[1945]] ja [[NKVD]] laagrina [[1945]]–[[1947]].
'''Auschwitzi koonduslaager''' ([[saksa keel]]es ''Konzentrationslager Auschwitz'') oli natsionaalsotsialismiaegse [[Kolmas Riik|Saksamaa]] suurim ja tuntuim [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[koonduslaager]] Lõuna-[[Poola]]s, mis töötas aastail [[1940]]–[[1945]] ja [[NKVD]] laagrina [[1945]]–[[1947]].


Auschwitzi koonduslaager on muudetud [[muuseum]]iks ja kantud [[UNESCO maailapärand]]i nimekirja.<ref>[[Heiki Suurkask]], [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/auschwitz-koht-kus-inimesi-poletati-ahjus?id=51002467 Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus], 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
⚫
Koonduslaager asus Lõuna-[[Poola]]s. Nime sai see lähedalasuva väikelinna [[Oświęcim]]i (saksa keeles Auschwitz) järgi. Oświęcim asub umbes 50 km kaugusel [[Kraków]]ist ja 286 km kaugusel [[Varssavi]]st. Saksa sissetungi järel Poolasse [[1939]]. aasta septembris liidendati Oświęcim Saksamaaga ja nimetati ümber Auschwitziks.
==Asend==
⚫
Koonduslaager asus Lõuna-[[Poola]]s. Nime sai see lähedalasuva väikelinna [[Oświęcim]]i (saksa keeles Auschwitz) järgi. Oświęcim asub umbes 50 km kaugusel [[Kraków]]ist ja 286 km kaugusel [[Varssavi]]st.

Natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede sissetungi järel Poolasse [[1939]]. aasta septembris liidendati Oświęcim Saksamaaga ja nimetati ümber Auschwitziks.{{lisa viide}}

==Tekkelugu==

[[Oświęcimi linna sõjaväegarnison]] muudeti koonduslaagriks 1940. aastal. Laagrisse suunduv [[raudtee]] võimaldas vange kõikjalt Euroopast kohale vedada. Peagi saadeti sinna esimesed rongitäied vange,peamiselt [[Poola vastupanuvõitlejad|Poola vastupanuvõitlejaid]].<ref>Jürgen Tamme, [https://maailm.postimees.ee/1095488/auschwitzi-muuseum-paelub-endiselt-kulastajaid Auschwitzi muuseum paelub endiselt külastajaid], 7. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 10. oktoober 2017, kell 06:12

Auschwitzi koonduslaager
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Auschwitzi I koonduslaagri peavärav koos raudsildiga "Arbeit macht frei" (Töö teeb vabaks).
Asukoht  Poola
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid VI
Viited 31
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 50° 4′ 0″ N, 19° 21′ 0″ E
Nimekirja arvatud 1979 (3. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
Koonduslaagri vaade
Müür, mille ääres hukati inimesi
Sissepääs Auschwitzi rongidele
Auschwitzi barakkide varemed

Auschwitzi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Auschwitz) oli natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa suurim ja tuntuim Teise maailmasõja aegne koonduslaager Lõuna-Poolas, mis töötas aastail 1940–1945 ja NKVD laagrina 1945–1947.

Auschwitzi koonduslaager on muudetud muuseumiks ja kantud UNESCO maailapärandi nimekirja.[1]

Asend

Koonduslaager asus Lõuna-Poolas. Nime sai see lähedalasuva väikelinna Oświęcimi (saksa keeles Auschwitz) järgi. Oświęcim asub umbes 50 km kaugusel Krakówist ja 286 km kaugusel Varssavist.

Natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede sissetungi järel Poolasse 1939. aasta septembris liidendati Oświęcim Saksamaaga ja nimetati ümber Auschwitziks.[viide?]

Tekkelugu

Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal. Laagrisse suunduv raudtee võimaldas vange kõikjalt Euroopast kohale vedada. Peagi saadeti sinna esimesed rongitäied vange,peamiselt Poola vastupanuvõitlejaid.[2]

Ajalugu

Vange hakati Auschwitzi koonduslaagris gaasiga hukkama 3. septembril 1941. See toimus laagris Auschwitz I. 1943. aasta kevadel valmis neli uut krematooriumi, millest igaüks jagunes kolme ossa: vangide lahtiriietumise ruum, nende hukkamise ruum ja laipade põletamise ruum.[3]. Vangid koguti hukkamisruumi, misjärel lagedes olevatest avaustest lasti sinna umbes 6 kilogrammi mürkgaasi Zyklon-B, mis koosnes peamiselt sinihappest. Umbes 5 minutiga olid kõik vangid surnud. Seejärel käivitus ventilatsioonisüsteem, mille abil kolme-nelja minutiga vahetus hukkamiskambris kogu õhk ja juba 15–20 minuti pärast oli õhk sedavõrd puhas, et hukkamiskomando liikmed võisid hukkamisruumi siseneda.[3]

Koonduslaagri ülem Rudolf Höß tunnistas Nürnbergi kohtuprotsessidel, et Auschwitzis suri kuni 2,5 miljonit inimest, kellele lisandus pool miljonit nälga ja haigustesse surnut [4]. Suur osa vangidest tapeti gaasikambrites mürkgaasi Zyklon-B abil[4], teised surmapõhjused olid süstemaatiline näljutamine, sunnitöö, haigused, enesetapud ja meditsiinieksperimendid.

1990. aastal teatas laagri muuseum, et hukkunute arv oli umbes 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90% olid juudid. See seisukoht on tänapäeval üldiselt tunnustatud[3]. Revisionistlikud ajalookäsitlused pakuvad hukkunute arvuks aga 70 000 kuni 120 000 inimest. Aja jooksul on hukkunute ametlikku arvu mitmel korral vähendatud.[viide?]

Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee 27. jaanuaril 1945. Selleks ajaks oli koonduslaagrisse jäänud kõigest 7000 vangi. 27. jaanuar on paljudes maades, sealhulgas Eestis, holokausti ohvrite mälestuspäev.

Esimest korda uuriti Auschwitzi koonduslaagris toimunut juba 1945. aastal. Gaasikambritest leitud juuksekarvadel ja esemetel, sealhulgas metallesemetel leiti tugevaid jälgi sinihappest.[3]

Pärast vabastamist kasutasid NKVD ja Poola julgeolekuministeerium koonduslaagrit kaks aastat oma vangilaagrina.

Tänapäeval asub koonduslaagri maa-alal Auschwitz-Birkenau muuseum. See asutati 1947. aastal ja 1994. aastaks oli seda külastanud 22 miljonit inimest.

Aastast 1979 kuulub Auschwitzi koonduslaager UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Juhid ja töökorraldus

Kokku oli Auschwitzis kolm suurt laagrit: Auschwitz I, Auschwitz II-Birkenau ja Auschwitz III-Monowitz ning 45 väikelaagrit.

Auschwitzi komandant oli 1940. aasta maist 1943. aasta novembrini Rudolf Höß, tema järel 1944. aasta maini Arthur Liebehenschel ja tema järel kuni koonduslaagri likvideerimiseni 27. jaanuaril 1945 Richard Baer. Pärast Teist maailmasõda mõisteti Höß ja Liebehenschel sõjakurjategijatena surma ja hukati, Baer suri eeluurimisvanglas südamerabandusse, enne kui tema üle kohut pidada jõuti.

Birkenaus asus naiste koonduslaager, mille komandandid olid järgemööda Johanna Langefeld, Maria Mandel ja Elisabeth Volkenrath. Kaks viimast neist mõisteti pärast Teist maailmasõda surma ja hukati, Langefeld mõisteti üksnes vangi.

Koonduslaagri viimane peaarst oli Victor Capesius, kelle Saksa kohus mõistis pärast sõda 9 aastaks vangi.

Arstidest kõige tuntum oli Josef Mengele, kes sai tuntuks oma meditsiiniliste eksperimentidega. Ta armastas eksperimenteerida identsete kaksikutega, näiteks nakatas ta neist ühe surmavasse haigusse ja kui see suri, siis tappis ka teise, et sooritada võrdlev lahkamine. Samuti uuris ta kääbuseid ning nakatas vange näiteks gangreeni, et selle mõju uurida.[5]

Peavärava sildi vargus

18. detsembril 2009 varastati koonduslaagri peavärava kohal olnud raudsilt kirjaga "Arbeit macht frei", mis tähendab "Töö teeb vabaks"[6]. Vargad kruvisid sildi ühest otsast lahti ja murdsid selle kinnitused katki teisestki otsast. Siis kandsid nad sildi kolmesaja meetri kaugusel oleva avani betoonseinas, kus nad lõikasid läbi neli ava blokeerivat raudvarba. Pärast vargust asendasid võimud sildi koopiaga, mida oli kasutatud juba mõned aastad varemgi, kui originaalsilti restaureeriti.

Silt oli lastud valmistada Poola töölistel pärast seda, kui Auschwitz oli muudetud 1940. aastal vahistatud Poola vastupanuvõitlejate sunnitöölaagriks. Sildil oli B-täht sõnas "arbeit" tagurpidi, suurem paun ülal ja väiksem all, ning seda peetakse tööliste isemeelsuse märgiks.

Varguse järel kuulutati Poolas välja eriolukord. Iisrael nimetas sildi varastamist sõjakuulutuseks[7].

Kuid politsei leidis sildi Põhja-Poolast juba 20. detsembril ja vahistas viis meest, kellest ühe kodust silt leitigi. See oli kolmeks tükiks lõigatud. Usutakse, et sildi varguse oli tellinud välismaine ostja. Poola politsei väitel olid vahistatud tavalised vargad, mitte neonatsistid. Originaalsilt keevitati kokku ja pandi oma kohale tagasi, kusjuures selle turvasüsteemi parandati.

18. märtsil 2010 kuulutas Poola kohus välja kohtuotsuse[8]. Kõik vahistatud tunnistasid end süüdi. Kolm neist mõisteti 1,5–2,5 aastaks vangi[8], kaks said karistuse tingimisi, kuid juba järgmisel kuul hakkasid mõlemad tingimisi karistatud end varjama ja politsei kuulutas nad tagaotsitavateks.

Viited

  1. ↑ Heiki Suurkask, Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus, 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)
  2. ↑ Jürgen Tamme, Auschwitzi muuseum paelub endiselt külastajaid, 7. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 The chemistry of Auschwitz (inglise keeles)
  4. ↑ 4,0 4,1 Hössi tunnistus Nürnbergi protsessil (inglise keeles)
  5. ↑ Laurence Rees. "Auschwitz: A New History". Public Affairs 2005. ISBN 1-58648-303-X, lk. 180–182.
  6. ↑ Infamous Auschwitz 'work' sign stolen ABCnews, 18. detsember 2009 (inglise keeles)
  7. ↑ Iisrael nimetas Auschwitzi sildi varastamist sõjakuulutuseks Postimees, 18. detsember 2009
  8. ↑ 8,0 8,1 Auschwitzi sildivargad mõisteti vangi – Postimees, 18. märts 2010

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Auschwitzi_koonduslaager&oldid=4763588"