Tartu Ülikooli kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 18. september 2017, kell 16:51

Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on muuseum Tartus. See kuulub Tartu Ülikooli muuseumi koosseisu.

Ajalugu

Aastal 1803 Tartu Ülikooli juurde asutatud kunstimuuseum on Eesti vanim kunstimuuseum. Kuigi seda peeti pikalt ka Eesti vanimaks muuseumiks, siis kaasajal arvatakse vanemaks Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi.

Aastail 1919–1998 kandis muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi nime.

Muuseumi esimene direktor oli professor Karl Morgenstern (1770–1852). Hiljem on muuseumit juhtinud teiste seas Õie Utter, Jüri Linnus, Anu Laansalu, Inge Kukk ja Jaanika Anderson.

Muuseum asub alates 1868. aastast ülikooli peahoone vasakus tiivas.

Näitused

Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid, mis on ostetud muuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia muuseumidest. Ekspositsiooni taustaks on saalide seintel pompei stiilis ornamentaalsed maalingud, mis tehti 1868. aastal, kui muuseum kolis on praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas. Seinamaalide aluseks olid 1827–1859 ilmunud saksa kunstniku Wilhelm Zahni jooniste järgi loodud litograafiatehnikas lehed. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.

2017. aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. Muumiad pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) kollektsioonist. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.

Püsiekspositsioonis on väljas ka haruldane filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.

Kunstimuuseumi külastuse ühe osana on ühtlasi võimalik tutvuda peahoone klassitsistlikus stiilis aula ja pööningul asuva ajaloolise kartseriga.

Välislingid

Muuseumi koduleht
Muumiakamber
Anu Laansalu, "195-aastane muuseum Tartu Ülikoolis", Postimees, 11. september 1998

@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 ==Näitused==
-Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Ekspositsiooni taustaks on pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel. Pompei stiilis maalingud on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas.
+Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid, mis on ostetud muuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia muuseumidest. Ekspositsiooni taustaks on saalide seintel pompei stiilis ornamentaalsed maalingud, mis tehti 1868. aastal, kui muuseum kolis on praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas.  Seinamaalide aluseks olid 1827–1859 ilmunud saksa kunstniku Wilhelm Zahni jooniste järgi loodud litograafiatehnikas lehed. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.
 . aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. [[Muumia]]d pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti [[Otto Friedrich von Richter]]i (1791–1816) kollektsioonist. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.
+Püsiekspositsioonis on väljas ka haruldane filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.
+Kunstimuuseumi külastuse ühe osana on ühtlasi võimalik tutvuda peahoone klassitsistlikus stiilis aula ja pööningul asuva ajaloolise kartseriga.
 ==Välislingid==
 {{Commons|Category:University of Tartu Art Museum}}
 * [http://www.kunstimuuseum.ut.ee/ Muuseumi koduleht]
+* [http://foto.ut.ee/user/public/teine/output/index.html Muumiakamber]
 * Anu Laansalu, [http://kultuur.postimees.ee/2553819/195-aastane-muuseum-tartu-ulikoolis "195-aastane muuseum Tartu Ülikoolis"], Postimees, 11. september 1998