Erakond: erinevus redaktsioonide vahel
parandasin vea tekstis |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Erakond''' ehk '''partei''' on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete [[poliitika|poliitilisi]] huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu. |
'''Erakond''' ehk '''partei''' on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete [[poliitika|poliitilisi]] huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu. |
||
Tänapäevases [[demokraatia|demokraatlikus süsteemis]] võib erakonda käsitleda sillana ühiskonna ja avaliku võimu vahel. [[Esindusdemokraatia]] kontekstis on erakond organisatsioon, millele kodanikud on usaldanud ühiskonnaelu juhtimise kohalikul või riiklikul tasandil.<ref>Raudla, Heiki. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I osa. Tallinn, Avita, 2013, lk 46.</ref> |
|||
Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlast maailmavaatest või [[ideoloogia]]st, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koonduda [[valimisliit]]udesse ja moodustada [[koalitsioon]]e. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks |
Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlast maailmavaatest või [[ideoloogia]]st, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koonduda [[valimisliit]]udesse ja moodustada [[koalitsioon]]e. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks riigiüleseid organisatsioone. |
||
==Erakonnad Eestis== |
==Erakonnad Eestis== |
||
Eesti [[erakonnaseadus]]es on erakond defineeritud kui Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, |
Eesti [[erakonnaseadus]]es on erakond defineeritud kui Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on oma olemuselt [[mittetulundusühing]], kuid selle registreerimiseks kehtib liikmeskonna alampiiri nõue – erakonnana registreeritaval ühendusel peab olema vähemalt 1000 liiget.<ref name=erakonnaseadus>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12810147?leiaKehtiv Erakonnaseadus] Riigi Teataja (vaadatud 10.04.2014)</ref> |
||
Erakonna liikmeks võib olla iga 18-aastane [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kodanik, kes elab alaliselt Eestis. Korraga võib kuuluda ainult ühte erakonda.<ref name=erakonnaseadus/> |
Erakonna liikmeks võib olla iga 18-aastane [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kodanik, kes elab alaliselt Eestis. Korraga võib kuuluda ainult ühte erakonda.<ref name=erakonnaseadus/> |
||
Eestis on praegu üksteist erakonda (vaata [[Eesti erakondade loend]]it), millest neli ([[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Reformierakond]],[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) on esindatud [[Riigikogu]]s. |
Eestis on praegu üksteist erakonda (vaata [[Eesti erakondade loend]]it), millest neli ([[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) on esindatud [[Riigikogu]]s. |
||
==Sõnakasutusest== |
==Sõnakasutusest== |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/110122010008?leiaKehtiv Erakonnaseadus] ( |
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/110122010008?leiaKehtiv Erakonnaseadus] (praegu kehtiv redaktsioon) |
||
* [http://www.erakonnad.info/ Eesti Erakondade Ajalugu], erakonnad.info |
* [http://www.erakonnad.info/ Eesti Erakondade Ajalugu], erakonnad.info |
||
Redaktsioon: 16. juuni 2017, kell 20:44
Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.
Tänapäevases demokraatlikus süsteemis võib erakonda käsitleda sillana ühiskonna ja avaliku võimu vahel. Esindusdemokraatia kontekstis on erakond organisatsioon, millele kodanikud on usaldanud ühiskonnaelu juhtimise kohalikul või riiklikul tasandil.[1]
Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlast maailmavaatest või ideoloogiast, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koonduda valimisliitudesse ja moodustada koalitsioone. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks riigiüleseid organisatsioone.
Erakonnad Eestis
Eesti erakonnaseaduses on erakond defineeritud kui Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on oma olemuselt mittetulundusühing, kuid selle registreerimiseks kehtib liikmeskonna alampiiri nõue – erakonnana registreeritaval ühendusel peab olema vähemalt 1000 liiget.[2]
Erakonna liikmeks võib olla iga 18-aastane Euroopa Liidu kodanik, kes elab alaliselt Eestis. Korraga võib kuuluda ainult ühte erakonda.[2]
Eestis on praegu üksteist erakonda (vaata Eesti erakondade loendit), millest neli (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) on esindatud Riigikogus.
Sõnakasutusest
Sõna "partei" on tänapäevastesse keeltesse tulnud ladina keelest, kus sõna pars tähendab 'osa tervikust'. Eesti keelde on see üle võetud laenuna saksa keelest.
Enne tänase tähenduse omandamist kasutati seda sõna muuhulgas ka luure- või rüüstesalga kohta (saksa keeles Part(h)ei, vene keeles Партия)[3].
20. sajandi alguse Eestis sõltus poliitiliste liikumiste nimetus nende maailmavaatest. Vasakpoolsed, peamiselt töölisklassi huve esindavad organisatsioonid kasutasid ametlikus nimes võõrsõna "partei"; neile vastanduvad parempoolsed ja rahvuslikumad liikumised eelistasid kasutada omakeelset sõna "erakond". Kaasaegses eesti keeles see ideoloogiline eristus enam ei kehti ja põhimõistena on kinnistunud "erakond". Siiski leidub ka tänapäeva Eestis erakondi, kes eelistavad kasutada ametlikus nimes sõna "partei" (näiteks Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Vasakpartei).
Vaata ka
Välislingid
- Erakonnaseadus (praegu kehtiv redaktsioon)
- Eesti Erakondade Ajalugu, erakonnad.info
Viited
- ↑ Raudla, Heiki. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I osa. Tallinn, Avita, 2013, lk 46.
- ↑ 2,0 2,1 Erakonnaseadus Riigi Teataja (vaadatud 10.04.2014)
- ↑ H. Palli. Kui raudpea läks. Tallinn, Eesti Raamat, 1967.