Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
12. rida: | 12. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Rasmus Kangro-Pool oli 1915- |
Rasmus Kangro-Pool oli 1915-1929 abielus [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitlejanna [[Elvy Gailit|Elvi Nanderiga]], hiljem [[Tallinna Töölisteater|Töölisteatri]] näitlejanna [[Linda Reial]]iga.<ref>Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934 |
||
</ref> Tema poeg [[Rasmus Kangropool]] oli arhitektuuriajaloolane. |
</ref> Tema poeg [[Rasmus Kangropool]] oli arhitektuuriajaloolane. Tema vend [[Voldemar Kangro-Pool]] oli graafik ja maalikunstnik. |
||
== Artiklid == |
== Artiklid == |
Redaktsioon: 16. juuni 2017, kell 00:47
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Rasmus Theodor Kangro-Pool (20. detsember 1890 Kudina vald – 9. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.
Kangro-Pool sündis Vahi mõisa sepa pojana Tartumaal. Omandas alg- ja keskhariduse Tartus ja õppis hiljem mitmes välismaa ülikoolis kunstiajalugu.[1] Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli korporatsioon Sakala liige. 1920. aastast. pühendus ta kujutavale kunstile ja teatrile, hiljem siirdus ajakirjanduse alale.
Mitmekümne aasta jooksul ilmus Kangro-Pooli sulest mitmelaadseid käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Erilist tähelepanu pühendas ta kahele eesti kunstnikule — Kristjan Rauale ja Eduard Wiiraltile . Mõlema kohta kirjutas ta monograafia.[1]
Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ka ilukirjandusteoseid. Tuntumad on "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).
Tema "hilisemat allakäiku ja sidemeid kommunistlike elementidega" selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem tulenevat tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest.[viide?]
Isiklikku
Rasmus Kangro-Pool oli 1915-1929 abielus Vanemuise näitlejanna Elvi Nanderiga, hiljem Töölisteatri näitlejanna Linda Reialiga.[2] Tema poeg Rasmus Kangropool oli arhitektuuriajaloolane. Tema vend Voldemar Kangro-Pool oli graafik ja maalikunstnik.
Artiklid
- Kultuuri ja kunsti vahekorrast., Looming nr. 2/1923
- Kunstist ja kunstiteadusest., Looming nr. 6,7-8/1923
- Draama ja tänapäev, Olion nr. 7/1930
- Raamatu saatus ja jõud, Looming nr. 6/1935
Viited
Kirjandus
- Jüri Hain, "Rasmus Kangro-Pool – elu ja moraal" – Looming 1991, nr 11, lk 1533–53
- Eesti kirjanike leksikon, ER, Tallinn 2000, lk 177, artikli autor August Eelmäe
- Toomas Karjahärm, "Kultuurigenotsiid Eestis: Kirjanikud (1940–1953)" Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10 lk 142-177.