Erinevus lehekülje "Joseph Black" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (ladinakool > ladina kool (vt ÕS))
P
[[Pilt:Black Joseph.jpg|thumb|Joseph Black. [[William Ramsey]] [[metsotinto]] ([[1896]]) [[Henry Raeburn]]i tehtud portree järgi.]]
'''Joseph Black''' ([[16. aprill]] [[1728]] [[Bordeaux]] – [[6. detsember]] [[1799]]<ref>[[Henry Guerlac]]. Black, Joseph. – ''Dictionary of Scientific Biography', 2, New York: Charles Scribner's Sons 1970–80, lk 173–183. ISBN 0684101149. Guerlac kirjutab: "Huvitaval kombel eksivad varajased autoriteedid Blacki eluloo alal tema surmakuupäevas, andes selleks kord 26. novembri, kord 26. novembri. Kuid üks Robisoni kiri [[James Watt|James Wattile]]ile paneb asja paika: Black suri 6. detsembril 1799 seitsmekümne teisel eluaastal." (Henry Guerlac. ''Essays and Papers in the History of Science'', lk 289. Ka [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/67460/Joseph-Black Britannica] annab vale kuupäeva.''</ref> [[Edinburgh]]) oli [[Šotlased|šoti]] [[keemik]], [[füüsik]] ja [[arst]], keda peetakse üheks tänapäevase [[keemia]] rajajaks.
 
Ta taasavastas [[süsihappegaas]]i ning võttis kasutusele [[erisoojus]]e ja [[latentne soojus|latentse soojuse]] ([[sulamissoojus]], [[aurustumissoojus]]) mõiste.
 
Black näitas ka, et süsihappegaas moodustub [[puusüsi|puusöe]] [[põlemine|põlemisel]] ning [[käärimine|käärimisel]] ja väljub [[hingeõhk|hingeõhuga]] ning et [[küünal]] ei saa süsihappegaasis põleda. Samuti näitas ta, et kui eemaldada küünla põlemisel piiratud õhuga ruumis moodustunud kogu süsihappegaas, jääb ikkagi järele jääk, mis küünla põlemist ei toeta. See viis Blacki õpilase [[Daniel Rutherford]]i [[1772]] õhu peamise koostisosa "rikutud õhu", st [[lämmastik]]u avastamiseni.
Ta oli [[1756]]. aastast Glasgow' ülikooli arstiteaduse professor ja keemia lektorkeemialektor ning 1766. aastast Edinburghi ülikooli keemia professorkeemiaprofessor.
 
1760. aasta paiku leiutas Black [[kalorimeeter|kalorimeetri]]. Tema selgitas ka erinevuse [[temperatuur]]i ja [[soojus]]e vahel. Ta uuris esimesena [[keemiline aine|aine]]te [[erisoojus]]t ning [[sulamissoojus]]t ja [[aurustumissoojus]]t ([[latentne soojus]]). Need uurimused omandasid tähtsuse muu hulgas [[James Watt]]i jaoks [[aurumasin]]a arendamiselväljatöötamisel.
 
Blacki katseriistad ja taip ületasid kaugelt tema kaasaegsete keemikute oma.
128 529

muudatust

Navigeerimismenüü