Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel

Galileo (kosmosesond)
	Galileo Io juures. Pildil on peamine sideantenn täielikult avanenud.
Organisatsioon	NASA
Missioonitüüp	Jupiteri sond
Kaaslane	Jupiter
Orbiiti sisenemise aeg	8. detsember 1995
Stardi aeg	18. oktoober 1989
Kanderakett	Kosmosesüstik Atlantis
Stardikompleks	Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni kestus	13 aastat 11 kuud
Lõpetas tegevuse	21. september 2003
COSPAR ID	1989-084B
SATCAT	20298
Mass	1884 kg (sond); 339 kg (maandur)
Võimsus	570 W (sond)

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. mai 2017, kell 21:22

Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid. Sond nimetati Itaalia astronoomi Galileo Galilei järgi ning see koosnes sondist ja maandurist^[1].

Galileo startis 18. oktoobril 1989 missiooni STS-34 pardal, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis. Sond saabus Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995 ja sai esimeseks Jupiteri orbiidile jäänud tehiskaaslaseks. Galileost eraldus Jupiteri orbiidil maandur, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt Jupiteri atmosfääri. Sondil olid tõsised probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult ning muutis sondiga suhtlemise keeruliseks^[2]. Sellest hoolimata sai Galileo esimeseks asteroidist möödunud kosmosesondiks, kui see möödus 951 Gaspra'st ja samuti avastas sond esimese asteroidi kuu, Dactyli, mis leiti tiirlemas ümber 243 Ida^[3]. 1994. aastal jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga^[4].

Galileo uuris missiooni jooksul Jupiteri kuusid, atmosfääri, Ganymedest, Callistot ning Io vulkanismi. Lisaks avastas sond Jupiteri rõngad ja kaardistas planeedi magnetvälja.

Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteriga kokkupõrkekursile, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist^[5].

Ülevaade

JPL hakkas missiooniga tegelema 1977. aastal, mil Voyagere valmistati ette stardiks. Esialgu pidi sondi orbiidile viima kosmosesüstik Columbia, missiooni STS-23 raames ja stardi toimumise ajaks oli plaanitud jaanuar 1982, kuid kosmosesüstikutega tekkinud viivitused andsid sondi ehitavale meeskonnale aega juurde. Kui kosmosesüstikute lennud muutusid tavapäraseks, määrati sondi stardiajaks 1984, kuid see lükati 1985. ja seejärel 1986. aastasse. Missiooni nimi oli esialgu Jupiter Orbiter Probe, kuid 1978. aastal sai sondi nimeks Galileo^[6].

Sond pidi orbiidile minema missiooniga STS-61-G, mida pidi teenindama kosmosesüstik Atlantis. Orbiidil pidi sond süstiku lastiruumist eralduma ning Maa orbiidilt lahkuma, kasutades Inertial Upper Stage'i (IUS), mis hiljem vahetati välja Centauri vastu. Siiski lükkus missioon taas edasi, sest NASA peatas Challengeri katastroofi järel kõik süstikulennud. Sondi meeskond otsustas süstikulendude seisaku ajal, et Galileo peab Jupiteri juurde jõudmiseks kasutama möödalende planeetidest, sest selgus, et IUS on Jupiteri juurde jõudmiseks vajaliku kiiruse andmiseks liiga nõrk ja NASA keelas võimsama süsteemi kasutamise^[7]^[8]. Galileo viidi kosmosesse missiooni STS-34 raames, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis^[9] ja sond lahkus süstiku lastiruumist 19. oktoobril 1989^[10].

Galileo möödus Veenusest 10. veebruaril 1990^[11]^[12], lähenedes planeedile kuni 16 106 km kaugusele. Veenusest möödumisega suurenes sondi kiirus 8030 km/h ja seejärel möödus sond kaks korda Maast. Esimene Maast möödumine toimus 8. detsembril 1990 ja sond möödus Maast 960 km kauguselt. 29. oktoobril 1991 möödus sond asteroidist 951 Gaspra ning lähenes seejärel teist korda Maale. Teist korda möödus Galileo Maast, 8. detsembril 1992 ja suurendas oma kiirust 13 320 km võrra. Teekonnal Jupiterile, möödus sond 28. augustil 1993 2410 km kauguselt asteroidist 243 Ida ja avastas asteroidi ümber tiirlemas kuu, Dactyli^[13]^[14]. 13. juulil 1995 eraldus Galileo küljest maandur, mis alustas iseseisvalt teekonda Jupiterile ja 8. detsembril 1995 sai Galileost esimene Jupiteri orbiidile jäänud kosmosesond, kui see sisenes peamootori abil parkimisorbiidile, mille orbitaalperiood oli 198 päeva.

Galileo põhimissiooniks oli uurida kaks aastat Jupiteri ja tema kaaslasi. Kosmosesond tiirles piklikul elliptilisel orbiidil ja üks tiir kestis umbes 2 kuud. Orbiit oli valitud nii, et sond sai uurida Jupiteri magnetvälja erinevaid piirkondi ja sooritada möödalende Jupiteri suurimatest kuudest. Pärast põhimissiooni lõppu algas pikendatud missioon ja sel ajal sooritas sond mitu möödalendu Europast ja Io'st. Möödalende Io'st oli varem edasi lükatud, sest Io ümber on tugev radiatsioon ning seetõttu otsustati, et sond möödub sellest siis, kui sondi kaotamine on vastuvõetavam.

Galileo kaamerad lülitati välja 17. jaanuaril 2002, sest need olid radiatsiooni mõjul tugevalt kahjustada saanud. NASA insenerid suutsid pardasalvestite elektroonika ära parandada ning seetõttu jätkas Galileo info kogumist kuni 2003. aastani, mil see Jupiteri atmosfääri kukutati.

Seadmed ja teadusseadmed

Viited

[NSSDC-1] NSSDC:Galileo

[Moons-2] Space.com:Spacecraft Galileo: To Jupiter and Its Moons

[Winding-3] NASA Solar System:The Journey to Jupiter The Cruise - The Winding Road to Jupiter

[SL_Nine-4] NASA: Galileo Image Gallery: Comet Shoemaker-Levy 9

[Galileo-5] JPL: Mission to Jupiter - Galileo

[Spacecraft-6] Space.com:Spacecraft Galileo: To Jupiter and Its Moons

[Forgotten-7] Cleveland:Long-forgotten Shuttle/Centaur boosted Cleveland's NASA center into manned space program and controversy (video)

[Downfall-8] Ars Tehnica:A deathblow to the Death Star: The rise and fall of NASA’s Shuttle-Centaur

[At_Last-9] The Galileo Messenger:Launch at Last!

[Since-10] America Space:Mission to Jupiter: 25 Years Since the Launch of Galileo (Part 1)

[Venus-11] JPL:Galileo Venus Flyby

[Beyond-12] Planetary Society: Missions beyond Mars

[Dactyl-13] Ida and Dactyl

[Raw-14] NSSDC:Raw image of Dactyl, moon of asteroid 243 Ida

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

@@ 52. rida: / 52. rida: @@
 Galileo möödus [[Veenus]]est 10. veebruaril 1990<ref name="Venus" /><ref name="Beyond" />, lähenedes planeedile kuni 16 106 km kaugusele. Veenusest möödumisega suurenes sondi kiirus 8030 km/h ja seejärel möödus sond kaks korda Maast. Esimene Maast möödumine toimus 8. detsembril 1990 ja sond möödus Maast 960 km kauguselt. 29. oktoobril 1991 möödus sond asteroidist 951 Gaspra ning lähenes seejärel teist korda Maale. Teist korda möödus Galileo Maast, 8. detsembril 1992 ja suurendas oma kiirust 13 320 km võrra. Teekonnal Jupiterile, möödus sond 28. augustil 1993 2410 km kauguselt asteroidist [[243 Ida]] ja avastas asteroidi ümber tiirlemas kuu, Dactyli<ref name="Dactyl" /><ref name="Raw" />. 13. juulil 1995 eraldus Galileo küljest maandur, mis alustas iseseisvalt teekonda Jupiterile ja 8. detsembril 1995 sai Galileost esimene Jupiteri orbiidile jäänud kosmosesond, kui see sisenes peamootori abil parkimisorbiidile, mille orbitaalperiood oli 198 päeva.
-Galileo põhimissiooniks oli uurida kaks aastat Jupiteri ja tema kaaslasi. Kosmosesond tiirles piklikul elliptilisel orbiidil ja üks tiir kestis umbes 2 kuud. Orbiit oli valitud selliselt, et sond sai uurida Jupiteri magnetvälja erinevaid piirkondi ja sooritada möödalende Jupiteri suurimatest kuudest. Pärast põhimissiooni lõppu, algas pikendatud missioon ja sel ajal sooritas sond mitu möödalendu Europast ja Io-st. Möödalende Io-st oli varasemalt edasi lükatud, sest Io ümber on tugev [[Radioaktiivsus|radiatsioon]] ning seetõttu otsustati, et sond möödub sellest siis, kui sondi kaotamine on vastuvõetavam.
+Galileo põhimissiooniks oli uurida kaks aastat Jupiteri ja tema kaaslasi. Kosmosesond tiirles piklikul elliptilisel orbiidil ja üks tiir kestis umbes 2 kuud. Orbiit oli valitud nii, et sond sai uurida Jupiteri magnetvälja erinevaid piirkondi ja sooritada möödalende Jupiteri suurimatest kuudest. Pärast põhimissiooni lõppu algas pikendatud missioon ja sel ajal sooritas sond mitu möödalendu Europast ja Io'st. Möödalende Io'st oli varem edasi lükatud, sest Io ümber on tugev [[Radioaktiivsus|radiatsioon]] ning seetõttu otsustati, et sond möödub sellest siis, kui sondi kaotamine on vastuvõetavam.
-Galileo kaamerad lülitati välja 17. jaanuaril 2002, sest need olid radiatsiooni mõjul tugevalt kahjustada saanud. NASA insenerid suutsid pardasalvestite elektroonika ära parandada ning seetõttu jätkas Galileo info kogumist kuni 2003. aastani, mil see Jupiterio atmosfääri kukutati.
+Galileo kaamerad lülitati välja 17. jaanuaril 2002, sest need olid radiatsiooni mõjul tugevalt kahjustada saanud. NASA insenerid suutsid pardasalvestite elektroonika ära parandada ning seetõttu jätkas Galileo info kogumist kuni 2003. aastani, mil see Jupiteri atmosfääri kukutati.
 ==Seadmed ja teadusseadmed==