Eduard Ahrens

Eduard Ahrens

Eduard Ahrens, 1860-1863

Eduard Ahrens (3. aprill 1803 Tallinn – 19. veebruar 1863 Kuusalu) oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja.

Ahrens õppis aastail 1811–1819 Tallinna Toomkoolis ja 1820–1823 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased), seetõttu läks ta 1824. aastal koduõpetajaks Pikavere mõisa, kus tegutses umbes 8 aastat. 1831. aastal õiendas Ahrens Eestimaa konsistooriumi ees eksami pro ministerio. 1832. aastal läks ta Saksamaale edasi õppima ja külastas ka Prantsusmaad. Eestisse naastes asus uuesti koduõpetajaks Vana-Vigalasse (krahv Sieversi perekonda). Ahrens pidas Vigala kirikus jutlusi eesti keeles.

Ahrens kutsuti aastal 1837 Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetajaks. Proovijutluse pidas ta 8. augustil 1837 ja pastoriks ordineeriti 12. septembril 1837. Ida-Harju praostiks sai ta 1860. aasta märtsis

Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.

Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.

1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.

Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist.

Eduard Ahrens ja Elias Lönnröt

1844. aastal saabus Eduard Ahrensile Kuusallu külla tuntud soome keelemees Elias Lönnrot, kes on Kalevala autor. Seda külaskäiku tähistab Kuusalu pastoraadi välisukse juurde pandud seinatahvel. Säilinud on rahvapärimus, kuidas „suur Soome härra ja Kuusalu pastor" kuulavad külaneidude laulu Muuksi külatanumal.

Ausammas Eduard Ahrensi elutöö jäädvustamiseks

Kuusalus asuv Laurentsiuse Selts on otsustanud rajada Eduard Ahrensile mälestusmärk. 2011. aastal toimunud mälestusmärgi ideekavandite võistluse võitis Aivar Simsoni ja Paul Männi kahe meetri kõrgune imposantne pronksskulptuur. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks. Kogutud raha eest avati 10. augustil 2013 Eduard Ahrensi monumendi graniitsokel. 1. oktoobriks 2016 oli ausamba jaoks kogunenud 22 113 eurot annetusi. Raha kogumine jätkub, et Eduard Ahrensi hiljemalt 215. aasta sünniaastapäevaks avada talle mälestussammas.

Kirjandus

• Silva Tomingas, "Eduard Ahrens ja uus kirjaviis" – Keel ja Kirjandus 1979, nr 12, lk 734–740
• "Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200" (koguteos). Koostanud ja toimetanud Kristiina Ross . Eesti Keele Instituut ja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003, 525 lk

Välislingid

• Eduard Ahrens (1803–1863) EEVA
• Eduard Ahrens Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Eduard Ahrensi elu piltides Laurentsiuse Selts