Johann Strauss vanem

1835

1837

Johann Strauß I (ka Johann Baptist Strauss, Johann Strauss Vanem; 14. märts 1804 Viin – 25. september 1849 Viin) oli austria romantiline helilooja, kes sai tuntuks valsi populariseerijana ja lõi aluse muusikalisele dünastiale. Tema tuntuimaks teoseks peetakse "Radetzky marssi" (nimetatud Joseph Radetzky von Radetzi järgi), tuntuim valss on "Lorelei Rheinklänge" op. 154.

Elu ja töö

Straussi vanemad Franz Borgias Strauß (1764–1816) ja Barbara Dollmann (1770–1811) olid võõrastemajapidajad. Straussi vanaisa oli juut Johann Michael Strauß (1720–1800), kes võttis omaks katoliku usu.

Straußi ema Barbara suri, kui poiss oli seitsmeaastane. Viis aastat hiljem avastati tema isa Doonau jõest uppununa (tegu võis olla enesetapuga). Poisi hooldaja, rätsep Anton Müller pani ta õpipoisiks raamatuköitja Johann Lichtscheidli juurde. Strauß võttis õpipoisitöö kõrvalt viiuli- ja vioolatunde. Teda õpetas ka Johann Polischansky ning tal õnnestus pääseda mängima kohalikku orkestrisse, mida juhatas Michael Pamer. Strauß lahkus orkestrist, et mängida populaarses keelpillikvartetis "Lanner Quartet" koos Joseph Lanneri ja vendade Karl ja Johann Drahanekiga. Viini valsse ja saksa talupojatantse esitav kvartett paisus 1824. aastal väikseks keelpilliorkestriks. Strauß oli Lanneri kõrval orkestri abidirigendiks ja varsti asus ta juhatama orkestrist välja kasvanud teist väiksemat orkestrit.

1825. aastal otsustas ta moodustada omaenda ansambli ja alustada sellele (peamiselt tantsumuusika) komponeerimist. Temast sai üks tuntumaid ja armastatumaid tantsumuusika heliloojaid Viinis ning ta reisis oma ansambliga Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse, Inglismaale ja Šotimaale. Reisil Prantsusmaale 1837. aastal kuulis ta esimest korda kadrilli ja hakkas neid ka ise komponeerima, tutvustades seda tantsu Austrias, kus see sai väga populaarseks. Strauß oli tuntud väga erineva sotsiaalse taustaga publiku seas. Ta lisas oma teostesse mitmeid tollel ajal populaarseid meloodiaid, et meeldida laiemale publikule. 1838. aastal esitati tema muusikat Inglismaal kuninganna Victoria kroonimisel.

Strauss abiellus 1825. aastal Viinis Maria Anna Streimiga. Neil sündisid pojad Johann Strauß II, Josef Straußi ja Eduard Straußi ja kaks tütart: Anna (sündis 1829) ja Therese (sündis 1831). Noorim poeg Ferdinand (sündis 1834) elas vaid kümnekuuseks. Straußi abielu oli suhteliselt ebastabiilne, kuna ta viibis sagedaste välismaareiside tõttu perekonnast pidevalt eemal. Abikaasad võõrandusid üksteisest järk-järgult ja alates 1834. aastast oli Straußil armuke Emilie Trampusch, kellega ta sai kuus last. Strauß oli kodus range distsiplineerija ja väljendas oma poegadele selgelt oma arvamust, mille kohaselt peaksid pojad valima muusikaga mitteseotud elukutse. Maria Anna palus 1844. aastal lahutust, mis võimaldas poeg Johannil vabalt jätkata oma muusikalist karjääri.

Strauß suri 1849. aastal sarlakitesse. Ta maeti Döblingeri kalmistule oma sõbra Joseph Lanneri kõrvale. 1904. aastal maeti mõlema säilmed ümber Zentralfriedhofi.

Looming

Valsid

• "Täuberln-Walzer" op. 1 (1827)
• "Döblinger Réunion-Walzer" op. 2
• "Wiener Carneval" op. 3 (1828)
• "Kettenbrücke-Walzer" op. 4 (1828)
• "Gesellschafts-Walzer" op. 5
• "Wiener Launen-Walzer" op. 6
• "Tivoli-Rutsch Walzer" op. 39 (1830)
• "Das Leben ein Tanz oder Der Tanz ein Leben!" Walzer op. 49
• "Elisabethen-Walzer" op. 71
• "Philomelen-Walzer" op. 82
• "Paris-Walzer" op. 101 (1838)
• "Huldigung der Königin Victoria von Grossbritannien" op. 103
• "Wiener Gemüths-Walzer" op. 116 (1840)
• "Lorelei Rhein Klänge" op. 154 (1843)

Polkad

• "Seufzer-Galopp" op. 9
• "Chineser-Galopp" op. 20
• "Einzugs-galopp" op. 35
• "Sperl-Galopp" op. 42
• "Fortuna-Galopp" op. 69
• "Jugendfeuer-Galopp" op. 90
• "Cachucha-Galopp" op. 97
• "Indianer-Galopp" op. 111
• "Sperl-Polka" op. 133
• "Beliebte Annen-Polka" op. 137
• "Piefke und Pufke Polka" op. 235

Marsid

• "Radetzky-Marsch" op. 228 (1848)
• "Jelačić-Marsch" op. 244