Palmse park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. august 2016, kell 11:43

Palmse (mõisa) park asub Lääne-Virumaal, Lahemaa rahvuspargi territooriumil, ajaloolise Kadrina kihelkonna maal, praegu Vihula valla maal, Palmse külas.

Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast 1971. Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Mõisapargi ja kogu kompleksi omanik on aastast 2002 SA Virumaa Muuseumid. Kogu mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal Gustav Christian von der Pahleni ajal. Palmse oli esimene mõisaansambel Eestis, kus koos hoonetega korrastati park, seda aastail 1975–1985. Park kujundati algselt prantsuse ehk barokkstiilis. Ulatuslik pargi ümberkujundamine toimus 1818–1840, kui regulaarne osa muudeti vabakujuliseks ning lisandus suur inglise stiilis metsa ehk hirvepark. Rajati teed, kärestik, kaskaadid, sillad, paviljonid. Park on üks esinduslikumaid inglise stiilis parke Eestis. Peahoone lähemas ümbruses on taastatud regulaarpark. Parkmets muutub mõisast eemaldudes järjest looduslikumaks metsaks. Pargis on rühm rabakivirahne, mis võeti looduskaitse alla juba 1937. aastal. Palmse pargi kujundajateks olid pikaajalised mõisaomanikud von Pahlenid ise. Park on keskmise liigirikkusega ja seal kasvab 61 taksonit puid ja põõsaid, neist 38 võõrliiki. Pargis kasvavad mitmed kaitsealused samblikud ja taimed ning elavad nahkhiired. Kohata võib jalgadeta sisalikku-vaskussi. Pargis ja parkmetsas võib kohata pea sadakond linnuliiki, nende seas metsist ja ka koguni suuri röövlinde – händkakku, herilaseviud ja kanakulli.

Vaata ka

Palmse mõis

Kirjandus

Ants Hein. Palmse. Palms. Ein Herrenhof in Estland. Tallinn, 1996.
Marek Vahula. Lahemaa rahvuspargi Laukasoo raba ja Palmse pargi haudelinnustik. Käsikiri Lahemaa rahvuspargi arhiivis. Viitna, 1991.

Redaktsioon: 10. november 2015, kell 01:15 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust vigane link ära ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. august 2016, kell 11:43 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust mõisa näidatud pealkirjas Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Palmse park''' asub [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Virumaal]], [[Lahemaa rahvuspark\|Lahemaa rahvuspargi]] territooriumil, ajaloolise [[Kadrina kihelkond\|Kadrina kihelkonna]] maal, praegu [[Vihula vald\|Vihula valla]] maal, [[Palmse]] külas.		'''Palmse (mõisa) park''' asub [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Virumaal]], [[Lahemaa rahvuspark\|Lahemaa rahvuspargi]] territooriumil, ajaloolise [[Kadrina kihelkond\|Kadrina kihelkonna]] maal, praegu [[Vihula vald\|Vihula valla]] maal, [[Palmse]] külas.

	Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast [[1971]]. [[Härrastemaja]] koos kõrvalhoonete ja pargiga on [[muinsuskaitse]] all. [[Mõisapark\|Mõisapargi]] ja kogu kompleksi omanik on aastast [[2002]] SA [[Virumaa Muuseumid]]. Kogu [[mõisasüda]]me väljaehitamine algas [[1697]]. aastal [[Gustav Christian von der Pahlen]]i ajal. Palmse oli esimene [[mõisaansambel]] Eestis, kus koos hoonetega korrastati park, seda aastail [[1975]]–[[1985]]. Park kujundati algselt prantsuse ehk [[barokk]]stiilis. Ulatuslik pargi ümberkujundamine toimus [[1818]]–[[1840]], kui regulaarne osa muudeti vabakujuliseks ning lisandus suur inglise stiilis metsa ehk hirvepark. Rajati teed, kärestik, kaskaadid, sillad, paviljonid. Park on üks esinduslikumaid inglise stiilis parke Eestis. Peahoone lähemas ümbruses on taastatud regulaarpark. Parkmets muutub mõisast eemaldudes järjest looduslikumaks metsaks. Pargis on rühm rabakivirahne, mis võeti looduskaitse alla juba [[1937]]. aastal. Palmse pargi kujundajateks olid pikaajalised mõisaomanikud von Pahlenid ise. Park on keskmise liigirikkusega ja seal kasvab 61 taksonit puid ja põõsaid, neist 38 võõrliiki. Pargis kasvavad mitmed kaitsealused [[samblik]]ud ja taimed ning elavad [[nahkhiir]]ed. Kohata võib jalgadeta sisalikku-vaskussi. Pargis ja parkmetsas võib kohata pea sadakond linnuliiki, nende seas [[metsis]]t ja ka koguni suuri [[röövlind]]e – [[händkakk]]u, [[herilaseviu]]d ja [[kanakull]]i.		Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast [[1971]]. [[Härrastemaja]] koos kõrvalhoonete ja pargiga on [[muinsuskaitse]] all. [[Mõisapark\|Mõisapargi]] ja kogu kompleksi omanik on aastast [[2002]] SA [[Virumaa Muuseumid]]. Kogu [[mõisasüda]]me väljaehitamine algas [[1697]]. aastal [[Gustav Christian von der Pahlen]]i ajal. Palmse oli esimene [[mõisaansambel]] Eestis, kus koos hoonetega korrastati park, seda aastail [[1975]]–[[1985]]. Park kujundati algselt prantsuse ehk [[barokk]]stiilis. Ulatuslik pargi ümberkujundamine toimus [[1818]]–[[1840]], kui regulaarne osa muudeti vabakujuliseks ning lisandus suur inglise stiilis metsa ehk hirvepark. Rajati teed, kärestik, kaskaadid, sillad, paviljonid. Park on üks esinduslikumaid inglise stiilis parke Eestis. Peahoone lähemas ümbruses on taastatud regulaarpark. Parkmets muutub mõisast eemaldudes järjest looduslikumaks metsaks. Pargis on rühm rabakivirahne, mis võeti looduskaitse alla juba [[1937]]. aastal. Palmse pargi kujundajateks olid pikaajalised mõisaomanikud von Pahlenid ise. Park on keskmise liigirikkusega ja seal kasvab 61 taksonit puid ja põõsaid, neist 38 võõrliiki. Pargis kasvavad mitmed kaitsealused [[samblik]]ud ja taimed ning elavad [[nahkhiir]]ed. Kohata võib jalgadeta sisalikku-vaskussi. Pargis ja parkmetsas võib kohata pea sadakond linnuliiki, nende seas [[metsis]]t ja ka koguni suuri [[röövlind]]e – [[händkakk]]u, [[herilaseviu]]d ja [[kanakull]]i.