Pärilikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}} |
||
'''Pärilikkus''' on [[organism]]ide [[genofond]]i edasikandumine (pärandumine) [[mittesuguline paljunemine|mittesugulisel]] või [[suguline paljunemine|sugulisel paljunemisel]]. |
'''Pärilikkus''' on [[organism]]ide [[genofond]]i edasikandumine (pärandumine) [[mittesuguline paljunemine|mittesugulisel]] või [[suguline paljunemine|sugulisel paljunemisel]]. |
||
Lisaks genoomse info edasikandumisele hõlmab pärilikkuse mõiste ka [[epigeneetika|epigeneetilist]] info edasikandumist. |
|||
Sugulisel paljunemisel saab iga [[järglane]] kaks [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] komplekti, ühe [[isa]]lt, teise [[ema]]lt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks [[juuste värv]], [[silmade värv]]i või [[veregrupp|veregrupi]] kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse [[alleel]]ideks. |
Sugulisel paljunemisel saab iga [[järglane]] kaks [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] komplekti, ühe [[isa]]lt, teise [[ema]]lt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks [[juuste värv]], [[silmade värv]]i või [[veregrupp|veregrupi]] kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse [[alleel]]ideks. |
||
| 13. rida: | 15. rida: | ||
# [[kromosoomiline pärilikkus]], st. pärilikkus määratakse [[geen]]ide ja [[kromosoom]]idega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. |
# [[kromosoomiline pärilikkus]], st. pärilikkus määratakse [[geen]]ide ja [[kromosoom]]idega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. |
||
# [[tsütoplasma pärilikkus]], mis esineb [[rakuorganell]]idel, kellel on olemas oma [[DNA]] - seega ka omad [[geen]]id. Näiteks [[mitokondrid]] ja [[plastiidid]] (paljunevad [[amitoos]]i teel). |
# [[tsütoplasma pärilikkus]], mis esineb [[rakuorganell]]idel, kellel on olemas oma [[DNA]] - seega ka omad [[geen]]id. Näiteks [[mitokondrid]] ja [[plastiidid]] (paljunevad [[amitoos]]i teel). |
||
Pärilikkust uurib [[geneetika]]. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2016, kell 01:42
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Lisaks genoomse info edasikandumisele hõlmab pärilikkuse mõiste ka epigeneetilist info edasikandumist.
Sugulisel paljunemisel saab iga järglane kaks geneetilise informatsiooni komplekti, ühe isalt, teise emalt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks juuste värv, silmade värvi või veregrupi kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse alleelideks.
Vastavalt sellele, millise tunnusega on tegemist, kujuneb kas kahe alleeli vahepealne vorm või üks kahest variandist murrab läbi ja surub teise alla.
Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti:
- informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine);
- informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel (fenogenees).
Pärilikkuse tüübid on:
- kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine.
- tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel).
Pärilikkust uurib geneetika.