Erinevus lehekülje "Joseph Black" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
ladinakool > ladina kool (vt ÕS)
P (Robot: muudetud 30 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P (ladinakool > ladina kool (vt ÕS))
Tema šoti päritolu isa, kelle kodulinn oli aga [[Belfast]], tegutses tema sünniajal Bordeaux's veinikaupmehena.
 
Kui poiss oli 12-aastane, saadeti ta Belfasti ladinakooliladina kooli (''[[grammar school]]'').
 
Black õppis [[Glasgow' ülikool|Glasgow]]' (aastast [[1746]]) ja [[Edinburghi ülikool]]is [[arstiteadus]]t. Glasgow's oli tema keemiaõppejõuks [[William Cullen]].
Sellega näitas ta esimesena, et on olemas erinevate omadustega gaase ning et gaas võib peale eraldumise ka ühineda tahkete ainetega, moodustades keemilisi ühendeid. Samuti näitas ta, et põletatud lubi muundub õhu käes aeglaselt kaltsiumkarbonaadiks. Sellest ta järeldas, et [[atmosfäär]]is peab olema vähesel hulgal süsihappegaasi; see oli esimene märk sellest, et õhk ei koosne ainult ühest ainest.
 
Black näitas ka, et süsihappegaas moodustub [[puusüsi|puusöe]] [[põlemine|põlemisel]] ning [[käärimine|käärimisel]] ja väljub [[hingeõhk|hingeõhuga]] ning et [[küünal]] ei saa süsihappegaasis põleda. Samuti näitas ta, et kui eemaldada küünla põlemisel piiratud õhuga ruumis moodustunud kogu süsihappegaas, jääb ikkagi järele jääk, mis küünla põlemist ei toeta. See viis Blacki õpilase [[Daniel Rutherford]]i [[1772]] õhu peamise koostisosa "rikutud õhu", st [[lämmastik]]u avastamiseni.
Ta oli [[1756]]. aastast Glasgow' ülikooli arstiteaduse professor ja keemia lektor ning 1766. aastast Edinburghi ülikooli keemia professor.
 
128 529

muudatust

Navigeerimismenüü