Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. juuni 2015, kell 22:53

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid, s.o

abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
muutetunnused: käändsõnade käändelõpud (arvu- ja käändetunnused), tegusõnade pöördelõpud (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilised seosed on

rinnastus- ehk koordinatsiooniseos,
alistus- ehk subordinatsiooniseos.

Rinnastusseos

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid – sõnavorme, fraase või osalauseid. See tähendab, et rinnastatud moodustajad

on seotud näiteks sidesõnaga vm sidendiga või asuvad lauses kõrvuti;
täidavad lauses samu süntaktilisi ülesandeid – tegemist on samade lauseliikmetega;
vastavad samale küsimusele.

Nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus).

Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Poest osteti saia (sihitis) ja moosi (sihitis).

Noormees on tark (määrus), aga laisk (määrus).

Alistusseos

Alistus ehk subordinatsioon on põhiline ja seejuures komplitseeritum grammatiline seos moodustajate vahel. See on ühe moodustaja sõltuvus teisest moodustajast. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes (valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.

Alistusseost on kahesugust:

ühildumine ehk kongruents on selline alistus, et põhja (alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi (alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt magus (põhi) komm (laiend), magusa kommi, magusaks kommiks jne; armsatele lastele, heaks peremeheks.
sõltumine ehk rektsioon on selline alistus, et põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju (vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või selle, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis (põhi) diivanile (laiend), tõusis diivanilt; tahab magada, hakkab sõitma. Koolmeister sõitis mööda (kaassõna) kruusateed (käändsõna) ja peatudes pani jalgratta seina (käändsõna) äärde (kaassõna) toetuma.

Varem on grammatiliste seoste hulka loetud ka predikatsioon. Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune seos – ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt Kauplus (alus) tutvustas (öeldis) oma klientidele uusi tooteid. Poiss (alus) sõitis (öeldis) jalgrattaga järve äärde.'

Kasutatud kirjandus

Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 moodustajate]] vahelised tingitusseosed. [[Lause moodustajad]] on [[lause|lauses]] üksteisega
 grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et
-neid vormistavad [[grammatilised vahendid]], so
+neid vormistavad [[grammatilised vahendid]], s.o
 * abisõnad: [[sidesõna]]d ja [[kaassõna]]d;
 * muutetunnused: [[käändsõna]]de käändelõpud (arvu- ja käändetunnused), [[tegusõna]]de pöördelõpud (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 ==Rinnastusseos==
-[[Rinnastus|'''Rinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid - [[sõnavorm|sõnavorme]], [[Fraas|fraase]] või [[Osalause|osalauseid]]. See tähendab, et rinnastatud moodustajad
+[[Rinnastus|'''Rinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid – [[sõnavorm|sõnavorme]], [[Fraas|fraase]] või [[Osalause|osalauseid]]. See tähendab, et rinnastatud moodustajad
-* on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] vm [[sidend|sidendiga]] või asuvad lauses kõrvuti
+* on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] vm [[sidend|sidendiga]] või asuvad lauses kõrvuti;
-* täidavad lauses samu [[Lauseliikmed|süntaktilisi ülesandeid]] - tegemist on samade lauseliikmetega
+* täidavad lauses samu [[Lauseliikmed|süntaktilisi ülesandeid]] – tegemist on samade lauseliikmetega;
 * vastavad samale küsimusele.
 Nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''ja'' '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]).
@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 * [[Rektsioon|sõltumine]] ehk [[rektsioon]] on selline alistus, et põhja (alistaja) [[leksikaalne tähendus]] ja kuju (vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või selle, missugune [[kaassõna]] [[käändsõna|käändsõnaga]] seostub, nt ''heitis ''(põhi) ''diivani'''le''' ''(laiend)'',''' '''tõusis diivani'''l'''''<nowiki/>'''t''''';'' ''tahab maga'''da''''', ''hakkab sõit'''ma.''''' ''Koolmeister sõitis '''mööda''''' ([[kaassõna]]) '''''kruusateed''''' ([[käändsõna]]) ''ja peatudes pani jalgratta '''seina''''' ([[käändsõna]]) '''''äärde''''' ([[kaassõna]]) '''''<nowiki/>'''toetuma.''
-Varasemalt on grammatiliste seoste hulka loetud ka [[predikatsioon]]. Predikatsioon on aluse ja
+Varem on grammatiliste seoste hulka loetud ka [[predikatsioon]]. Predikatsioon on aluse ja
-öeldise vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt ''Kauplus'' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''tutvustas'' ([[öeldis]]) ''oma klientidele uusi tooteid. Poiss'' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''sõitis (''[[öeldis]]) ''jalgrattaga järve äärde.''<nowiki/>''<nowiki/>'''
+öeldise vastastikune seos – ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt ''Kauplus'' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''tutvustas'' ([[öeldis]]) ''oma klientidele uusi tooteid. Poiss'' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''sõitis (''[[öeldis]]) ''jalgrattaga järve äärde.''<nowiki/>''<nowiki/>'''
 == Kasutatud kirjandus''<nowiki/>'' ==