Erinevus lehekülje "Hellenism" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 143 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
Hellenismiajastu on periood Makedoonia Aleksandri surmast kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla, 323-30 e.m.a.
 
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. valitseja[[Polis|''Polised'']] kaotasid oma senise tähenduse ja valitsevhakkasid suguvõsaalluma muudetisuurriikide usulisevalitsejale. jumaldamiseHellenistliku objektiksvalitseja võim hakkas sarnanema idamaisele (valitsejakultusabsoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis [[valitsejakultus]].
 
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]). Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni.
3421

muudatust

Navigeerimismenüü