Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. aprill 2015, kell 11:35

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

Kirik on ühtse õpetuse, kindla riitusega ja range astmelise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.

Kuigi sõna kasutatakse peamisel antiikajal välja kujunenud kristliku organisatsiooni kohta, oli tollal palju rühmitusi, millest kujunesid erinevad kirikud. Aasta 300. paiku oli jäänud 5 kirikut: hellenistlik kirik (sama mis uusplatooniline kirik), kristlik kirik, iraani kirik, juudi kirik (sünagoog, tänapäeval ei nimetata kirikuks) ja manilaste kirik. Kõik teised rühmitused (nt juudikristlased, mandalased, kaldealased) ei suutnud kiriku organisatsiooni luua ja liitusid suurte kirikutega või murenesid arvututeks sektideks, mida tänapäeval nimetatakse gnostitsismiks.

Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:

kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas);
kristlike koguduste struktuuri üldnimetus;
pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.

Sõna "kirik" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<saksa Kirche). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "kyriakon" (<kreeka kyrion), mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).

Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus konkurentsis teiste kirikutega. Hellenistlikul ajal võtsid kristlased hajalajuutluselt üle institutsiooni, mida nimetatakse kirikuks. Kirikul olid oma seadused ja kohtud, oma võimuhierarhia ja käsuliin.

Kristlased kasutavad mõnikord sõnu “sünagoog” ja “mošee” selleks, et tähistada juutide või moslemite usulisi institutsioone, kuid need mõisted pole selleks sobivad. Nii tehes vaid kantakse kristlikke mõisteid üle mittekristlikele religioonidele. Juudi või moslemi jaoks on sünagoog või mošee ainult hoone, jumalateenistuste ja usuliste õpingute koht, ning ei midagi enamat. Kuni nüüdisajani, kristlike normide ja kristliku mõju levikuni, polnud kumbki hoone kunagi oma järgijate jaoks olnud usuliseks institutsiooniks kristlikus mõttes. Sama võib öelda ka teiste religioonide templite kohta.

Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt Kesk-Euroopasse. Saksas hakkas Kirche tähendama kristlikku usulist kogudust.

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik organisatsioon või koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise. Ajaloos on kirikust, kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu, välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud".

Tänapäeval on kirikud erinevate riituste (kultuste) ja õpetuslike arusaamadega organisatsioonid või koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.

Kirikud (organisatsioonid)

Idakirikud
- Ida-ortodokssed kirikud (Konstantinoopoli patriarhaadist lähtuvad idakirikud), ehk apostellikud õigeusu kirikud
  - Konstantinoopoli õigeusu kirik
  - Vene Õigeusu Kirik
- Orientaalsed kirikud (vanad idakirikud)
  - Monofüsiidid (miafüsiidid)
    - Armeenia apostlik kirik
    - Etioopia kirik
    - Eritrea kirik
    - Kopti kirik
    - Süüria õigeusu kirik (Lääne Süüria kirik)
      - Jakobiitide kirik ?
    - Toomakristlaste kirikud Indias
  - Nestoriaanlikud kirikud
    - Assüüria Idakiriku patriarhaat (Ida-Süüria kirik?)
- Uniaatkirikud (idariitusega rooma-katoliku ja luterlikud kirikud)
  - maroniidid
  - Ukraina Kreeka-Katoliku kirik
  - Ukraina bütsantsi riitusega luterlik kirik
- Muud idakirikud ja usulised suunad
  - vene vanausulised ja sektid
    - skopetsid
    - hlõstid
Katoliiklus
- Roomakatoliku kirik
Protestantlus

Vaata ka

Välislingid

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 {{täpsustus}}
+'''Kirik''' on ühtse õpetuse, kindla riitusega ja range astmelise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.
-Sõna "'''kirik'''" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<[[saksa keel|saksa]] ''Kirche''). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "''kyriakon''" (<[[kreeka keel|kreeka]] ''kyrion)'', mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).
+Kuigi sõna kasutatakse peamisel antiikajal välja kujunenud kristliku organisatsiooni kohta, oli tollal palju rühmitusi, millest kujunesid erinevad kirikud. Aasta 300. paiku oli jäänud 5 kirikut: hellenistlik kirik (sama mis [[uusplatooniline kirik]]), [[kristlik kirik]], iraani kirik, juudi kirik (sünagoog, tänapäeval ei nimetata kirikuks) ja manilaste kirik. Kõik teised rühmitused (nt [[juudikristlased]], mandalased, kaldealased) ei suutnud kiriku organisatsiooni luua ja liitusid suurte kirikutega või murenesid arvututeks sektideks, mida tänapäeval nimetatakse [[gnostitsism]]<nowiki/>iks.
 Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:
 * kõik [[ristimine|ristitud]] inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas);
-* [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
+* [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te struktuuri üldnimetus;
 * [[kirik (pühakoda)|pühakoda]] või hoone, kuhu kogudus [[jumalateenistus]]e pidamiseks koguneb.
+Sõna "'''kirik'''" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<[[saksa keel|saksa]] ''Kirche''). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "''kyriakon''" (<[[kreeka keel|kreeka]] ''kyrion)'', mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).
-Ehkki sõna ''kirik'' on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski ainult kristluse kontekstis.
+Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus konkurentsis teiste kirikutega. Hellenistlikul ajal võtsid kristlased [[hajalajuutlus]]<nowiki/>elt üle institutsiooni, mida nimetatakse kirikuks. Kirikul olid oma seadused ja kohtud, oma võimuhierarhia ja käsuliin.
-Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus vaenatud riigivõimu poolt. Pika võitlusega riigivõimu vastu arendasid kristlased välja ainulaadse institutsiooni — kiriku, millel olid oma seadused ja kohtud, oma võimuhierarhia ja käsuliin. Kristlased kasutavad mõnikord sõnu “sünagoog” ja “mošee” selleks, et tähistada juutide või moslemite usulisi institutsioone, kuid need mõisted pole selleks sobivad. Nii tehes vaid kantakse kristlikke mõisteid üle mittekristlikele religioonidele. Juudi või moslemi jaoks on [[sünagoog]] või [[mošee]] ainult hoone, jumalateenistuste ja usuliste õpingute koht, ning ei midagi enamat. Kuni nüüdisajani, kristlike normide ja kristliku mõju levikuni, polnud kumbki hoone kunagi oma järgijate jaoks olnud usuliseks institutsiooniks kristlikus mõttes. Sama võib öelda ka teiste religioonide templite kohta.
+Kristlased kasutavad mõnikord sõnu “sünagoog” ja “mošee” selleks, et tähistada juutide või moslemite usulisi institutsioone, kuid need mõisted pole selleks sobivad. Nii tehes vaid kantakse kristlikke mõisteid üle mittekristlikele religioonidele. Juudi või moslemi jaoks on [[sünagoog]] või [[mošee]] ainult hoone, jumalateenistuste ja usuliste õpingute koht, ning ei midagi enamat. Kuni nüüdisajani, kristlike normide ja kristliku mõju levikuni, polnud kumbki hoone kunagi oma järgijate jaoks olnud usuliseks institutsiooniks kristlikus mõttes. Sama võib öelda ka teiste religioonide templite kohta.
 Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt Kesk-Euroopasse. Saksas hakkas ''Kirche'' tähendama kristlikku usulist kogudust.