Jõhvi raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 4. aprill 2015, kell 22:07

See artikkel räägib praegusest raudteejaamast; Jõhvi raudteejaam oli ka Toila raudteejaama algne nimi

Jõhvi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Jõhvis.

Läbi Jõhvi kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee.

Perroonid

Jõhvi raudteejaamas asusid kaks madalat perrooni pikkustega 165m ja 400m.^[1]

2014. aastal valmis Jõhvis uus täispikk 550mm kõrgune ooteplatvorm.^[2]

Ajalugu

Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga 1929. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai "Jõhvi alev". 1936. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline raudteejaam, ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks "Jõhvi". Varasemalt Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber "Toilaks" (vt Toila raudteejaam).

Juunis 1941 ja märtsis 1949 küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. ^[3]

Jaamahoone

Esimene jaamahoone oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest Toila-Oru lossi sõitnud president Konstantin Pätsi ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. 19. septembril 1944 lasid taganevad sakslased hoone õhku.^[4]

1950. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane stalinistlik kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone on identne Jõgeva jaamahoonega.^[5]

2013. aastal avaldas omanik Eesti Raudtee soovi hoone lammutada. ^[6]

Reisirongiliiklus

Jõhvis peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinil Tallinn–Narva. Lisaks peatuvad jaamas Go Raili Tallinn-Moskva ja alates 2012. aasta maist, pärast mitmeaastast vaheaega ka Tallinn–Peterburi vahelised reisirongid.

Viited

↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
↑ Uued platvormid asendavad ajutised puitkarkassid Põhjarannik, 12. oktoober 2014
↑ Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007
↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
↑ 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.
↑ Põhjarannik: "Raudtee-ettevõte soovib Jõhvi jaamahoone lammutada" 16.04.2013

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Kohtla-Nõmme	Jõhvi	Oru

[1] AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid

[2] Uued platvormid asendavad ajutised puitkarkassid Põhjarannik, 12. oktoober 2014

[3] Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007

[4] Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

[5] 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.

[6] Põhjarannik: "Raudtee-ettevõte soovib Jõhvi jaamahoone lammutada" 16.04.2013

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[File:Johvi Railway Station 2011.jpg|thumb|Jõhvi raudteejaam]]
 [[Pilt:Jõhvi raudteejaama hoone, 4. november 2012.jpg|pisi]]
+[[File:Juuniküüditamise mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees, 4. november 2012.jpg|pisi|[[Juuniküüditamine|Juuniküüditamise]] mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees.]]
 '''Jõhvi raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Ida-Virumaa]]l [[Jõhvi]]s.
@@ 12. rida: / 13. rida: @@
 ==Ajalugu==
+Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga [[1929]]. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai "Jõhvi alev".
-Raudteejaam rajati aastal [[1936]].
+[[1936]]. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline [[raudteejaam]], ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks "Jõhvi". Varasemalt Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber "Toilaks" (vt [[Toila raudteejaam]]).
+[[Juuniküüditamine|Juunis 1941]] ja [[Märtsiküüditamine|märtsis 1949]] küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. <ref>[http://www.postimees.ee/1643573/ouduste-oo-martsis-1949-tana-ohtul-algas-kuuditamine Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007]</ref>
 ==Jaamahoone==
-Esimene [[jaamahoone]] oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest [[Toila]]-[[Oru loss]]i sõitnud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] lasid taganevad [[sakslased]] hoone õhku. [[1950]]. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi ehitatud hoone, mis praegu seisab tühjana.<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref>
+Esimene [[jaamahoone]] oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest [[Toila]]-[[Oru loss]]i sõitnud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] lasid taganevad [[sakslased]] hoone õhku.<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref>
+[[1950]]. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone on identne [[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] jaamahoonega.<ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.]</ref>
+[[2013]]. aastal avaldas omanik [[Eesti Raudtee]] soovi hoone lammutada. <ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=7470 Põhjarannik: "Raudtee-ettevõte soovib Jõhvi jaamahoone lammutada" 16.04.2013]</ref>
 ==Reisirongiliiklus==