Müncheni ülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. märts 2015, kell 16:43

Müncheni ülikool (saksa keeles Ludwig-Maximilians-Universität München) on ülikool Saksamaal Münchenis.

Selle ülikooli asutas 1472 Ingolstadtis Baieri hertsog Ludwig IX ja esialgu tunti seda Ingolstadti ülikoolina.

Baieri kuurvürst Maximilian Joseph viis 1800 ülikooli Ingolstadtist üle Landshuti, kuna Ingolstadti ähvardasid prantslased.

1826 viis Baieri kuningas Ludwig I ülikooli üle Münchenisse. Ühtlasi nimetati ülikool Ludwigi ja tema isa järgi ümber Ludwigi ja Maximiliani ülikooliks.

19. sajandil peeti Müncheni ülikooli üheks Euroopa kõige mainekamaks ülikooliks. 1903 lubati naistel ülikooli astuda ja 1918 sai Adele Hartmannist esimene naine Saksamaal, kes kaitses doktorikraadi. Samal aastal oli üliõpilaste seas naisi juba 18%.

Ülikooliga on tihedalt seotud 34 Nobeli auhinna laureaati, nende seas Wilhelm Röntgen, Max Planck, Werner Heisenberg, Otto Hahn ja Thomas Mann. Nobelistide arvult on Müncheni ülikool maailmas 13. kohal. Johannes Paulus II oli nii ülikooli tudeng kui ka professor.

Tänapäeval on Müncheni ülikool tudengite arvult Saksamaa suuruselt 2. ülikool, sest 2009/10. aasta talvesemestril oli sinna immatrikuleeritud 45 539 üliõpilast. Nendest esmakursuslasi oli 7801 ja välismaalasi 6743 ehk peaaegu 15% tudengeist. Ülikooli rahastati 2008. aastal 458,8 miljoni euroga, aga kui sinna juurde arvata ülikooli haigla, siis küündib summa juba miljardi euroni.

Vaata ka

Universität der Bundeswehr München

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 [[Baieri kuurvürst]] [[Maximilian Joseph]] viis [[1800]] ülikooli Ingolstadtist üle [[Landshut]]i, kuna Ingolstadti ähvardasid prantslased.
-[[1826]] viis [[Baieri kuningas]] [[Ludwig I (Baier)|Ludwig I]] ülikooli üle Münchenisse. Ühtlasi nimetati ülikool Ludwigi ja selle isa järgi ümber Ludwigi ja Maximiliani ülikooliks.
+[[1826]] viis [[Baieri kuningas]] [[Ludwig I (Baier)|Ludwig I]] ülikooli üle Münchenisse. Ühtlasi nimetati ülikool Ludwigi ja tema isa järgi ümber Ludwigi ja Maximiliani ülikooliks.
-[[19. sajand]]il peeti Müncheni ülikooli üheks [[Euroopa]] kõige mainekamatest ülikoolidest. [[1903]] lubati [[naine|naistel]] ülikooli astuda ja [[1918]] sai Adele Hartmann esimeseks naiseks Saksamaal, kes kaitses [[doktorikraad]]i. Samal aastal oli üliõpilastest juba 18% naised.
+[[19. sajand]]il peeti Müncheni ülikooli üheks [[Euroopa]] kõige mainekamaks ülikooliks. [[1903]] lubati [[naine|naistel]] ülikooli astuda ja [[1918]] sai Adele Hartmannist esimene naine Saksamaal, kes kaitses [[doktorikraad]]i. Samal aastal oli üliõpilaste seas naisi juba 18%.
-Ülikooliga on tihedalt seotud 34 [[Nobeli preemia]] laureaati, nende seas [[Wilhelm Röntgen]], [[Max Planck]], [[Werner Heisenberg]], [[Otto Hahn]] ja [[Thomas Mann]]. [[Nobelist]]ide arvult on Müncheni ülikool maailmas 13. kohal. [[Johannes Paulus II]] oli nii ülikooli tudeng kui professor.
+Ülikooliga on tihedalt seotud 34 [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati, nende seas [[Wilhelm Röntgen]], [[Max Planck]], [[Werner Heisenberg]], [[Otto Hahn]] ja [[Thomas Mann]]. [[Nobelist]]ide arvult on Müncheni ülikool maailmas 13. kohal. [[Johannes Paulus II]] oli nii ülikooli tudeng kui ka professor.
 Tänapäeval on Müncheni ülikool tudengite arvult Saksamaa suuruselt 2. ülikool, sest 2009/10. aasta talvesemestril oli sinna immatrikuleeritud 45 539 üliõpilast. Nendest esmakursuslasi oli 7801 ja välismaalasi 6743 ehk peaaegu 15% tudengeist. Ülikooli rahastati 2008. aastal 458,8 miljoni [[euro]]ga, aga kui sinna juurde arvata ülikooli haigla, siis küündib summa juba miljardi euroni.