Loomade elu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P kirjastus ei käi jutumärkides |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{viita}} |
{{viita}} |
||
{{See artikkel| räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit [[Brehms Tierleben]]}} |
{{See artikkel| räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit [[Brehms Tierleben]]}} |
||
'''"Loomade elu"''' on kõige põhjalikum [[eesti keel]]es välja antud [[zooloogia]]alane teatmeteos. See ilmus [[Tallinn]]as kirjastuses |
'''"Loomade elu"''' on kõige põhjalikum [[eesti keel]]es välja antud [[zooloogia]]alane teatmeteos. See ilmus [[Tallinn]]as kirjastuses [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1979]]–[[1987]]. |
||
"Loomade elu" on tõlgitud [[vene keel]]est: "Жизнь животных", ilmunud [[Moskva]] kirjastuses |
"Loomade elu" on tõlgitud [[vene keel]]est: "Жизнь животных", ilmunud [[Moskva]] kirjastuses Prosveštšenije [[1969]]–[[1971]]. |
||
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest: |
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest: |
Redaktsioon: 14. märts 2015, kell 02:49
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit Brehms Tierleben |
"Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos. See ilmus Tallinnas kirjastuses Valgus 1979–1987.
"Loomade elu" on tõlgitud vene keelest: "Жизнь животных", ilmunud Moskva kirjastuses Prosveštšenije 1969–1971.
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest:
- köide "Selgrootud 1". Originaali toimetaja NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja Arvi Järvekülg. Tõlkijad Jüri Ristkok, Jüri Teras, Kaupo Elberg, Eino Krall ja E. Timm. Ilmus 1981.
- Ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, vaheloomad, alamad ja kõrgemad ussid.
- köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad K. Elberg, A. Järvekülg ja J. Ristkok. Ilmus 1982.
- Limused, okasnahksed, harjaslõugsed, habeloomad, ürgkeelikloomad, mantelloomad, lülijalgseist lõpuslülijalgsed (vähid ehk koorikloomad).
- köide "Selgrootud 3". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad Juhan Vilbaste, Hans Remm, Jaan Viidalepp ja K. Elberg. Ilmus 1984.
- Muud lülijalgsed ja kiirikloomad.
- köide "Kalad". Originaali toimetaja professor T. Rass. Ilmus 1971.
- Tõlke toimetaja Ervin Pihu. Tõlkijad Aare Kirsipuu, M. Kangur, Harald Haberman, Kalle Laugaste ja Ivar Veldre. Ilmus 1979.
- Lisaks kaladele koljutud ja lõuatud (sõõrsuud, pihklased, silmud).
- köide "Kahepaiksed ja roomajad". Originaali toimetaja professor A. Bannikov. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja I. Veldre. Tõlkijad S.-U. Veldre ja U. Roosimaa. Ilmus 1985.
- köide "Linnud". Originaali toimetajad professorid N. Gladkov ja A. Mihhejev. Ilmus 1970.
- Tõlke toimetaja Ruth Ling. Tõlkija Olav Renno. Ilmus 1980.
- köide "Imetajad". Originaali toimetajad S. Naumov ja A. Kuzjakin. Ilmus 1971.
- Tõlke toimetaja Linda Poots. Tõlkijad Peeter Ernits, Mati Kaal, Ruth Ling, Linda Poots ja A. Sillaots. Ilmus 1987.
Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt Eesti kohta käivat materjali.
"Loomade elu" on andnud suure panuse eestikeelsesse zooloogiaterminoloogiasse. Näiteks oli paljudele loomaliikidele vaja tõlkimise käigus eestikeelne nimi välja mõelda.
Sellegipoolest on teos taksonoomiliselt kohati pisut vananenud. Samuti on pisut vananenud käsitlusviis, mis näiteks rõhutab loomade kasulikkust ja kahjulikkust rohkem kui tänapäeval üldiselt kombeks.