Ruth Ling

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ruth Ling (sünninimi Ruth Heidemaa; sündinud 12. juulil 1926 Varnjal) on eesti ornitoloog.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kasvas arsti perekonnas. Õppinud Leisi algkoolis 1933–1938, Saaremaa Ühisgümnaasiumis 1938–1941, Viljandi 1. Keskkoolis 1942–1945 ja Tartu Riiklikus Ülikoolis 1945–1950, mille lõpetas zooloog-bioloogiaõpetajana. Töötas õpetajana Pärnus ja Tartus 1950–1954. Oli 1954–1957 Teaduste Akadeemia Zooloogia ja botaanika instituudis aspirantuuris, bioloogiakandidaadi teaduskraadi sai 1959. Oli nimetatud instituudi nooremteadur 1957–1966. 1966–1968 töötas Zooloogia muuseumi vanemteadurina, 1968–1973 Tartu Ülikooli zooloogia kateedris vanemõpetajana, samas 1973–1993 dotsendina. Lugenud selgroogsete zooloogiat, etoloogiat, bioloogia õpetamise metoodikat, juhendanud üliõpilaste pedagoogilist praktikat ja zooloogia välipraktikaid. Siirdus 31. augustil 1993 pensionile, kuid pensionärina töötas 2001. ja 2002. aastal TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis välipraktikate juhendajana lepingulisel alusel.

On Eesti Loodusuurijate Seltsi tegevliige alates 1947. aastast, Eesti Ornitoloogiaühingu liige, 1998. aastast auliige.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Ligi 30 teadustrükist ornitoloogia alal. Tõlkinud saksa, inglise ja vene keelest õppe- ja aimekirjandust, sealhulgas Konrad Lorenzi "Inimene leiab sõbra" (1975), Niko Tinbergeni "Loomade käitumine" (1978), L. Jonssoni "Euroopa linnud" (2000), Karl. P. N. Shukeri "Loomade varjatud võimed" (2005) jt.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli väike medal ja tänukiri, juuli 2006
  • Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu tänukiri ja auliige, jaanuar 2007

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abikaasa Harry Ling oli bioloog-zooloog. 2 poega – füüsik ja bioloog, 8 lapselast.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]