Ruth Ling

Allikas: Vikipeedia

Ruth Ling (sünninimi Ruth Heidemaa; sündinud 12. juulil 1926 Varnjal) on eesti ornitoloog.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kasvas arsti perekonnas. Õppinud Leisi algkoolis aastatel 1933–1938, Saaremaa Ühisgümnaasiumis 1938–1941, Viljandi I Keskkoolis 1942–1945 ja Tartu Riiklikus Ülikoolis 1945–1950, mille lõpetas zooloog-bioloogiaõpetajana.

Töötas õpetajana Pärnus ja Tartus aastatel 1950–1954. Oli 1954–1957 Teaduste Akadeemia Zooloogia ja botaanika instituudis aspirantuuris, bioloogiakandidaadiks sai 1959. aastal. Oli nimetatud instituudi nooremteadur 1957–1966. Aastatel 1966–1968 töötas ta Zooloogia muuseumi vanemteadurina, 1968–1973 Tartu Riikliku Ülikooli zooloogia kateedris vanemõpetajana, 1973–1993 samas dotsendina. Õpetanud selgroogsete zooloogiat, etoloogiat, bioloogia õpetamise metoodikat, juhendanud üliõpilaste pedagoogilist praktikat ja zooloogia välipraktikaid. Siirdus 31. augustil 1993 pensionile, kuid pensionärina töötas 2001. ja 2002. aastal Tartu Ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis välipraktikate juhendajana lepingulisel alusel.

On Eesti Loodusuurijate Seltsi tegevliige alates 1947. aastast, Eesti Ornitoloogiaühingu liige, 1998. aastast auliige.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Ligi 30 teadustrükist ornitoloogia alal. Tõlkinud saksa, inglise ja vene keelest õppe- ja aimekirjandust, sealhulgas Konrad Lorenzi "Inimene leiab sõbra" (1975), Niko Tinbergeni "Loomade käitumine" (1978), L. Jonssoni "Euroopa linnud" (2000), Karl. P. N. Shukeri "Loomade varjatud võimed" (2005) jt.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abikaasa Harry Ling oli bioloog-zooloog. Neil on kaks poega – füüsik ja bioloog.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2018. Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.