Sekt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. detsember 2014, kell 16:51

See artikkel räägib eraldunud usulisest rühmitusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sekt (täpsustus).

Sekt ehk usulahk (ladina sõnast secta) on usuline rühmitus, mis on mõnest denominatsioonist (suuremast ja vanemast usundist) lahku löönud. Sekti õpetuses ja rituaalides on palju ühist usundiga, millest ta lahku lõi, kuid teatud õpetusepunktides on erinevusi.

Sektide eraldumine usundite küljest on olnud aegade vältel tavaline nähtus. Sekti peamine tunnus on juhikultus.^[viide?]

Ajalugu

Sõna secta, millest sõna "sekt" pärineb, tähendas algselt mõtte- ja eluviisi ning tuleneb sõnast sequor 'järgin', mitte sõnast seco 'lõikan', nagu tavaliselt arvatakse. Sõna secta oli kreeka sõna haírēsis 'valik, mõtteviis' tõlkevaste.

Antiikajal nimetati sektideks filosoofilisi ja usulisi rühmitusi ning sellel sõnal puudus negatiivne kõrvaltähendus. Ka esimesi kristlasi kui juutluse suunda nimetati neutraalses mõttes natsareenide sektiks.

Paulus kasutab oma kirjades sõna haírēsis kogudusesiseste lõhede tähistamiseks (näiteks 1Ko 1:10: Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus. Ta taunib lõhesid kui niisuguseid, andmata eelistust mingile kindlale suunale.

Algristikoguduses hakati sõna haírēsis üha enam kasutama kõrvalekallete kohta üksteisega osadusühtsuses olevate kristlike koguduste ühisest õpetusest. 4. sajandil hakkas kirik seda sõna kasutama 'eksiõpetuse' tähenduses.

Keskaegse katoliku kirikus oli selles tähenduses käibel sõna secta. Näiteks luterlasi nimetati secta lutherana ning katoliku kirik on veel 20. sajandilgi nimetanud protestantlikke kirikuid sektideks.

Sotsioloogia

Sotsioloogias nimetatakse sektiks usulist rühmitust, millel on ümbritseva ühiskonnaga pingeline vahekord, kuid mille uskumused on selle ühiskonna seisukohast enam-vähen traditsioonilised. (Kui ka uskumused on uudsed, siis räägitakse kultusest.) Sektid selles sotsioloogilises mõttes on tavaliselt konservatiivsed ning taotlevad religiooni puhtuse taastamist.

Tavakeeles mõeldakse sekti all väikest usulist rühmitust, mis on kõneleja arvates ühiskonnale ohtlik.

Sekti põhilised tunnused:

autoritaarne juhtimine
100%ne lojaalsusnõue
ülelihtustatud maailmapilt
sanktsioonid "reeglite" rikkumise eest
ajupesule omased mõjutusvahendid

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel|räägib eraldunud usulisest rühmitusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sekt (täpsustus).}}
+{{See artikkel|räägib eraldunud usulisest rühmitusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Sekt (täpsustus)]].}}
 {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
-'''Sekt''' ehk '''usulahk''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''secta'') on usuline rühmitus, mis on mõnest denominatsioonist (suuremast ja vanemast [[usund]]ist) lahku löönud. Sekti õpetuses ja [[rituaal]]ides on palju ühist usundiga, millest ta lahku lõi, kuid teatud õpetusepunktides on erinevusi.
+'''Sekt''' ehk '''usulahk''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''secta'') on usuline rühmitus, mis on mõnest [[denominatsioon]]ist (suuremast ja vanemast [[usund]]ist) lahku löönud. Sekti [[õpetus]]es ja [[rituaal]]ides on palju ühist usundiga, millest ta lahku lõi, kuid teatud õpetusepunktides on erinevusi.
 Sektide eraldumine usundite küljest on olnud aegade vältel tavaline nähtus. Sekti peamine tunnus on juhikultus.{{lisa viide}}
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 [[Antiikaeg|Antiikajal]] nimetati sektideks filosoofilisi ja usulisi rühmitusi ning sellel sõnal puudus negatiivne kõrvaltähendus. Ka esimesi [[kristlus|kristlasi]] kui [[juutlus]]e suunda nimetati neutraalses mõttes natsareenide sektiks.
-[[Paulus]] kasutab oma kirjades sõna ''haírēsis'' [[kogudus]]esiseste lõhede tähistamiseks (näiteks [[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Ko]] [[Pauluse esimene kiri korintlastele 1|1]]:10: ''Ma kutsun teid üles, vennad, meie [[Issand]]a [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus.'' Ta taunib lõhesid kui niisuguseid, andmata eelistust mingile kindlale suunale.
+[[Paulus]] kasutab oma [[Pauluse kirjad|kirjad]]es sõna ''haírēsis'' [[kogudus]]esiseste lõhede tähistamiseks (näiteks [[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Ko]] [[Pauluse esimene kiri korintlastele 1|1]]:10: ''Ma kutsun teid üles, vennad, meie [[Issand]]a [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus.'' Ta taunib lõhesid kui niisuguseid, andmata eelistust mingile kindlale suunale.
-Algristikoguduses hakati sõna ''haírēsis'' üha enam kasutama kõrvalekallete kohta üksteisega osadusühtsuses olevate [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te ühisest õpetusest. [[4. sajand]]il hakkas [[kirik]] seda sõna kasutama 'eksiõpetuse' tähenduses.
+[[Algristikogudus]]es hakati sõna ''haírēsis'' üha enam kasutama kõrvalekallete kohta üksteisega [[osadusühtsus]]es olevate [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te ühisest õpetusest. [[4. sajand]]il hakkas [[kirik]] seda sõna kasutama 'eksiõpetuse' tähenduses.
 Keskaegse [[katoliku kirik]]us oli selles tähenduses käibel sõna ''secta''. Näiteks [[luterlus|luterlasi]] nimetati ''secta lutherana'' ning katoliku kirik on veel [[20. sajand]]ilgi nimetanud [[protestantism|protestantlikke]] kirikuid sektideks.
 ==Sotsioloogia==