Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lingid
38. rida: 38. rida:
*** [[Ukraina Kreeka-Katoliku kirik]]
*** [[Ukraina Kreeka-Katoliku kirik]]
*** Ukraina bütsantsi riitusega luterlik kirik
*** Ukraina bütsantsi riitusega luterlik kirik
** Irregulaarsed idakirikud ja usulised suunad
** Muud idakirikud ja usulised suunad
*** vene vanausulised ja sektid 
*** vene vanausulised ja sektid 
**** [[skopetsid]]
**** [[skopetsid]]

Redaktsioon: 24. september 2014, kell 20:15

Täpsustuslehekülg See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.


Sõna "kirik" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<saksa Kirche). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "kyriakon" (<kreeka kyrion), mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).

Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:

Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.

Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt Kesk-Euroopasse. Saksas hakkas Kirche tähendama kristlikku usulist kogudust.

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik organisatsioon või koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise. Ühe arusaama järgi rajas Jeesus algkoguduse, millest on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud".

Tänapäeval on kirikud erinevate riituste (kultuste) ja õpetuslike arusaamadega organisatsioonid või koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.

Kirikud (organisatsioonid)

Vaata ka

Välislingid