Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel
P Valikulised grammatikaparandused. |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Maagaas''' on [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], mis asub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab [[metaan]]. |
'''Maagaas''' on [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], mis asub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab [[metaan]]. |
||
Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja |
Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termotuumseks. Maagaas on harilikult tekkinud [[orgaanilised ained|orgaaniliste ainete]] [[bikeemiline lagunemine|biokeemilisel lagunemisel]] ja sellele järgnenud muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. |
||
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke. |
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke. |
||
Redaktsioon: 13. september 2014, kell 07:46
Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.
Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termotuumseks. Maagaas on harilikult tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul.
Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates (naftagaas) või gaasikondensaadiga (gaasikondensaadigaasid) või eraldi gaasimaardlates (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on metaan, nafta ja gaasikondensaadigaasid sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid süsivesinikke.
Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk. [1]
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja koduses majapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike Venemaalt. [1]
Maagaasi eripõlemisssoojus on olenevalt koostisest 32,5–54,5 MJ/m³. [2]
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³.
Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil. Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom.
Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012
- ↑ EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maagaas |