Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
P (Valikulised grammatikaparandused.)
PResümee puudub
'''Maagaas''' on [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], mis asub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab [[metaan]].
 
Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termoruumsekstermotuumseks. Maagaas on harilikult tekkinud [[orgaanilised ained|orgaaniliste ainete]] [[bikeemiline lagunemine|biokeemilisel lagunemisel]] ja sellele järgnenud muundumisel geogeemilistegeokeemiliste tegurite mõjul.
 
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.

Navigeerimismenüü