Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. september 2014, kell 18:23

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

Sõna "kirik" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<saksa Kirche). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "kyriakon" (<kreeka kyrion), mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).

Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:

kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas);
kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.

Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.

Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt keskeuroopasse. Saksas hakkas Kirche tähendama kristlikku usulist kogudust.

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus algkoguduse, millest on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud".

Tänapäeval on kirikud erinevate riituste (kultuste) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.

Kirikute organisatsioonid

Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, suuremad on

Vaata ka

Välislingid

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:
-* kõik [[ristimine|ristitud]] inimesed (kes nimetavad end kristlasteks);
+* kõik [[ristimine|ristitud]] inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas);
 * [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
 * [[kirik (pühakoda)|pühakoda]] või hoone, kuhu kogudus [[jumalateenistus]]e pidamiseks koguneb.
-'''Kirik''' [[Uus Testament|Uue Testamendi]] järgi on „Kristuse ihu” (1Kr 10:17, 12:27, Ef 1:23, 4:15j, Kl 1:24). Kirik on Jumala kirik (''ecclesia tou Theou'' – Ap 20:28, 1Kr 1:2, 10:32, 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik-helleenlikust „ekklesiast” (Ap 19:32 :39j).
 Ehkki sõna ''kirik'' on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski  kristluse kontekstis.
+Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt keskeuroopasse. Saksas hakkas ''Kirche'' tähendama kristlikku usulist kogudust.
-<nowiki> </nowiki>[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik [[interkonfessionaalne]] koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus [[algkogudus]]<nowiki/>e, millest on ajaloos [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud". Need kirikud on  erinevate [[riitus]]te ([[kultus]]) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.
+[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik [[interkonfessionaalne]] koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus [[algkogudus|algkogudus<nowiki/>e]], millest on ajaloos [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud".
+Tänapäeval on  kirikud erinevate [[riitus]]te ([[kultus|kultuste]]) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.
-Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu [[jeehoovatunnistajad]] ja [[mormoonid]] ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetatud usulised liikumisi ei peeta kristlikeks.
 == Kirikute organisatsioonid ==