Mimas (kuu): erinevus redaktsioonide vahel

Mimas
	Saturni kaaslane Mimas. Näha on ka Mimase suurim kraater – Herscheli kraater.
Avastamine
Avastajad	William Herschel
Avastamise aeg	17. september 1789
Orbiidi iseloomustus
Tiirlemisperiood	0,942 ööpäeva
Emaplaneet	Saturn
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed	415,6 × 393,4 × 381,2 km
Keskmine diameeter	396,4±0,8 km
Pindala	umbes 490 000 km²
Mass	(3,7493±0,0031)×1019 kg
Keskmine tihedus	1,1479±0,007
Raskuskiirendus	0,064 m/s² (0,00648 g)
Paokiirus	0,159 km/s
Telje kalle	null
Albeedo	0,962±0,004
Pinna temperatuur; … keskmine	; umbes 64 K

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. aprill 2014, kell 11:58

See artikkel räägib Saturni kaaslasest; gigandi kohta vaata artiklit Mimas (gigant)

Mimas ehk Saturn I on üks Saturni kaaslastest.

Selle avastas 1789. aastal William Herschel.^[1] Nime sai ta vanakreeka mütoloogiast gigant Mimase, jumalanna Gaia poja järgi.

Mimase diameeter on 396 km. Ta on Päikesesüsteemi planeetide kaaslastest ruumalalt kahekümnes. Mimas on väikseim Päikesesüsteemi taevakeha, mis on oma gravitatsiooni toimel ümaraks muutunud. Mimase pindala on umbes 490 000 km², natuke väiksem kui Hispaania pindala.

Mimase väike keskmine tihedus, 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt jääst, kivimaterjali on vähe.

Loodete mõjul on Mimase kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui ekvatoriaalne diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi Cassini abil tehtud viimasematel piltidel.

Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur impaktkraater läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandik Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuva, peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast Maaga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui Austraalia manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev, et peaaegu purustas selle taevakeha. Kraatri suhtes vastaspoolsel küljel võib Mimasel näha murranguid, mis võisid tekkida siis kui kokkupõrkest tingitud lööklained liikusid läbi Mimase.

Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid, ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille diameetriks on umbes 40 km, kuid lõunapooluse ümber ei leidu üldiselt kraatreid diameetriga üle 20 km.

Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) kraatrid, 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis, kui meteoor tabab taevakeha väga madalal nurgal, põrgates seal nagu lutsukivi.

Viited

↑ W. Herschel. Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure. – Philosophical Transactions of the Royal Society of London, 1790, kd 80, lk 1–20.

[Herschel1790-1] W. Herschel. Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure. – Philosophical Transactions of the Royal Society of London, 1790, kd 80, lk 1–20.

[1]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 | mõõtmed            = 415,6 × 393,4 × 381,2 km
 | diameeter          = 396,4±0,8 km
-| pindala            =
+| pindala            =  umbes 490 000 km²
 | ruumala            =
 | mass               = (3,7493±0,0031)×10<sup>19</sup> kg
@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 Selle avastas [[1789]]. aastal [[William Herschel]].<ref name="Herschel1790">W. Herschel. [http://rstl.royalsocietypublishing.org/content/80/1.1.full.pdf Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure]. – ''[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]'', [[1790]], kd 80, lk 1–20.</ref> Nime sai ta [[vanakreeka  mütoloogia]]st [[gigandid|gigant]] [[Mimas (gigant)|Mimas]]e, jumalanna [[Gaia]] poja järgi.
-Mimase diameeter on 396 km. Ta on [[Päikesesüsteem]]i planeetide kaaslastest ruumalalt kahekümnes. Mimas on väikseim Päikesesüsteemi taevakeha,  mis on iseenda [[gravitatsioon]]i toimel kerakujuliseks muutunud.
+Mimase diameeter on 396 km. Ta on [[Päikesesüsteem]]i planeetide kaaslastest ruumalalt kahekümnes. Mimas on väikseim Päikesesüsteemi taevakeha,  mis on oma [[gravitatsioon]]i toimel ümaraks muutunud. Mimase pindala on umbes 490 000 km², natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala.
-Mimase pindala on natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala. Mimase väike tihedus, 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[vee]] jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. [[looded|Loodete]] mõjul on ta kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel.
+Mimase väike keskmine [[tihedus]], 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[jää]]st, kivimaterjali on vähe.
+[[looded|Loodete]] mõjul on Mimase kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel.
 Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur [[impaktkraater]] läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandik Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuva, peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui [[Austraalia]] manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev, et peaaegu purustas selle taevakeha.
@@ 41. rida: / 43. rida: @@
 Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid, ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille diameetriks on umbes 40 km, kuid lõunapooluse ümber ei leidu üldiselt kraatreid diameetriga üle 20 km.
-Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) [[kraater|kraatrid]], 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis kui meteoor tabab taevakeha väga madalal nurgal, põrgates seal nagu lutsukivi.
+Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) [[kraater|kraatrid]], 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis, kui meteoor tabab taevakeha väga madalal nurgal, põrgates seal nagu lutsukivi.
 ==Viited==