Pandora (kuu)
See artikkel räägib Saturni kaaslastest; teiste samanimeliste, reaalsete ja fiktiivsete taevakehade teemal vaata täpsustuslehte Pandora (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. |
Kosmosesond Cassini pilt Pandorast. | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Collins, Voyager 1 |
Avastamise aeg | 1. oktoober 1980 |
Orbiidi iseloomustus | |
Tiirlemisperiood | 0,628504213 ööpäeva |
Emaplaneet | Saturn |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 104 × 81 × 64 km |
Keskmine diameeter | 81,4 ± 3 km |
Ruumala | umbes 280 000 km3 |
Mass | (1,371 ± 0,019) × 1017 kg |
Keskmine tihedus | 0,49 ± 0,06 g/cm3 |
Raskuskiirendus | 0,0026...0,0060 m/s² |
Paokiirus | umbes 0,019 km/s |
Pöörlemisperiood | sünkroonne |
Telje kalle | null |
Albeedo | 0,6 |
Pinna temperatuur … keskmine |
umbes 78 K |
Pandora on üks Saturni kaaslane.
See avastati oktoobris 1980 Voyager 1 fotode põhjal. 1985. aastal pandi talle nimi vanakreeka mütoloogia tegelase Pandora järgi.
Pandora tiirleb ümber Saturni, asudes selle F-rõnga läheduses, välimisel poolel.
Pandora mõõtmed on 104 × 81 × 64 km.
Pandora on kaetud kraatritega tihedamalt, lähedal asuv Prometheus. Tal leidub vähemalt kaks üle 30 kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Enamik kraatreid Pandoral on madalad ning täitunud pinnase ja purdmaterjaliga. Esineb veel vagujaid ning künklikke pinnavorme.
Pandora ja Prometheuse vahel neljaste seeriatena esineva orbitaalresonantsi 118:121 tõttu tundub Pandora orbiit olevat kaootiline. Kõige märgatavam muutus nende kuude orbiitides toimub iga 6,2 aasta tagant, kui Pandora joondub oma orbiidi periapsises Prometheusega, mis samal ajal on oma orbiidi apoapsises, mille tõttu need kuud lähenevad teineteisele umbes 1400 kilomeetri kaugusele. Pandoral on orbitaalresonants ka Mimasega (3:2, Pandora teeb 2 tiiru ümber Saturni samal ajal kui Mimas teeb 3).
Oma väikese tiheduse ja suhteliselt suure albeedo tõttu on tõenäoline, et ta koosneb peamiselt vee jääst ja on väga urbse struktuuriga. Kuigi midagi kindlat ta koostise kohta praeguseks veel öelda pole.