Mine sisu juurde

Pandora (kuu)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Saturni kaaslastest; teiste samanimeliste, reaalsete ja fiktiivsete taevakehade teemal vaata täpsustuslehte Pandora (täpsustus).

Pandora
Kosmosesond Cassini pilt Pandorast.
Kosmosesond Cassini pilt Pandorast.
Avastamine
Avastajad Collins, Voyager 1
Avastamise aeg 1. oktoober 1980
Orbiidi iseloomustus
Tiirlemisperiood 0,628504213 ööpäeva
Emaplaneet Saturn
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 104 × 81 × 64 km
Keskmine diameeter 81,4 ± 3 km
Ruumala umbes 280 000 km3
Mass (1,371 ± 0,019) × 1017 kg
Keskmine tihedus 0,49 ± 0,06 g/cm3
Raskuskiirendus 0,0026...0,0060 m/s²
Paokiirus umbes 0,019 km/s
Pöörlemisperiood sünkroonne
Telje kalle null
Albeedo 0,6
Pinna temperatuur
… keskmine

umbes 78 K

Pandora on üks Saturni kaaslane.

See avastati oktoobris 1980 Voyager 1 fotode põhjal. 1985. aastal pandi talle nimi vanakreeka mütoloogia tegelase Pandora järgi.

Pandora tiirleb ümber Saturni, asudes selle F-rõnga läheduses, välimisel poolel.

Pandora mõõtmed on 104 × 81 × 64 km.

Pandora on kaetud kraatritega tihedamalt, lähedal asuv Prometheus. Tal leidub vähemalt kaks üle 30 kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Enamik kraatreid Pandoral on madalad ning täitunud pinnase ja purdmaterjaliga. Esineb veel vagujaid ning künklikke pinnavorme.

Pandora ja Prometheuse vahel neljaste seeriatena esineva orbitaalresonantsi 118:121 tõttu tundub Pandora orbiit olevat kaootiline. Kõige märgatavam muutus nende kuude orbiitides toimub iga 6,2 aasta tagant, kui Pandora joondub oma orbiidi periapsises Prometheusega, mis samal ajal on oma orbiidi apoapsises, mille tõttu need kuud lähenevad teineteisele umbes 1400 kilomeetri kaugusele. Pandoral on orbitaalresonants ka Mimasega (3:2, Pandora teeb 2 tiiru ümber Saturni samal ajal kui Mimas teeb 3).

Oma väikese tiheduse ja suhteliselt suure albeedo tõttu on tõenäoline, et ta koosneb peamiselt vee jääst ja on väga urbse struktuuriga. Kuigi midagi kindlat ta koostise kohta praeguseks veel öelda pole.