Mats Kissa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link linatööstus
Resümee puudub
36. rida: 36. rida:
Ta sündis endises Kaarli vallas Nahksepa talus talupidajate Märt ja Mari (Raekson) kaheksanda lapsena. Mats Kissa õppis Kaarli vallakoolis, [[Kõpu Kihelkonnakool]]is ja [[Tartu Reaalkool]]is, mille lõpetas 1906.aastal. 1906–1911 õppis ta [[Riia Polütehnikum]]is keemiat, mille lõpetas tehnoloogiainsenerina. Oma [[diplomitöö]] kaitses ta teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". 1911–1912 oli ta polütehnikumis professor Blecheri juures assistendiks ning tegeles tema laboratooriumis linaleotamise küsimustega.
Ta sündis endises Kaarli vallas Nahksepa talus talupidajate Märt ja Mari (Raekson) kaheksanda lapsena. Mats Kissa õppis Kaarli vallakoolis, [[Kõpu Kihelkonnakool]]is ja [[Tartu Reaalkool]]is, mille lõpetas 1906.aastal. 1906–1911 õppis ta [[Riia Polütehnikum]]is keemiat, mille lõpetas tehnoloogiainsenerina. Oma [[diplomitöö]] kaitses ta teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". 1911–1912 oli ta polütehnikumis professor Blecheri juures assistendiks ning tegeles tema laboratooriumis linaleotamise küsimustega.
[[Halliste Põllumeeste Selts]] oli huvitatud uue tehnoloogiaga toorlinavabriku ideest ning seltsi toetusrahaga sai Mats Kissa minna tutvuma Ungari, Prantsusmaa, Venemaa, [[Saksamaa|Saksa]], [[Austria]], [[Belgia]] ja [[Inglismaa]] tähtsamate [[toorlinavabrik]]utega, püüdes leida meie oludele sobivaimat [[linaleotus]]viisi. Riia Polütehnikumi direktor teatas Kissa töödest [[Venemaa keisririigi Põllutööministeerium]]ile, mille järel sai Kissa ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotamisega proovilinavabrik [[Venemaa]]l.
[[Halliste Põllumeeste Selts]] oli huvitatud uue tehnoloogiaga toorlinavabriku ideest ning seltsi toetusrahaga sai Mats Kissa minna tutvuma Ungari, Prantsusmaa, Venemaa, [[Saksamaa|Saksa]], [[Austria]], [[Belgia]] ja [[Inglismaa]] tähtsamate [[toorlinavabrik]]utega, püüdes leida meie oludele sobivaimat [[linaleotus]]viisi. Riia Polütehnikumi direktor teatas Kissa töödest [[Venemaa keisririigi Põllutööministeerium]]ile, mille järel sai Kissa ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotamisega proovilinavabrik [[Venemaa]]l.
Mats Kissa oli Eesti kaupmeeste, töösturite, pankurite ja laevaomanike ühishuvide esindamiseks ja kaitseks loodud Eesti [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] liige, kuuludes 1925. aastal suurtööstuse sektsiooni.


===Mats Kissa ja korporatsioon Vironia===
===Mats Kissa ja korporatsioon Vironia===

Redaktsioon: 31. oktoober 2013, kell 12:29

Mats Kissa
Sünniaeg 3. veebruar 1887 Muuda Vikiandmetes
Surmaaeg 24. veebruar 1956 (69-aastaselt) Muuda Vikiandmetes

Mats Kissa (3. veebruar 188724. veebruar 1956) oli eesti toorlinatööstuse rajajaid.

Ta sündis endises Kaarli vallas Nahksepa talus talupidajate Märt ja Mari (Raekson) kaheksanda lapsena. Mats Kissa õppis Kaarli vallakoolis, Kõpu Kihelkonnakoolis ja Tartu Reaalkoolis, mille lõpetas 1906.aastal. 1906–1911 õppis ta Riia Polütehnikumis keemiat, mille lõpetas tehnoloogiainsenerina. Oma diplomitöö kaitses ta teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". 1911–1912 oli ta polütehnikumis professor Blecheri juures assistendiks ning tegeles tema laboratooriumis linaleotamise küsimustega. Halliste Põllumeeste Selts oli huvitatud uue tehnoloogiaga toorlinavabriku ideest ning seltsi toetusrahaga sai Mats Kissa minna tutvuma Ungari, Prantsusmaa, Venemaa, Saksa, Austria, Belgia ja Inglismaa tähtsamate toorlinavabrikutega, püüdes leida meie oludele sobivaimat linaleotusviisi. Riia Polütehnikumi direktor teatas Kissa töödest Venemaa keisririigi Põllutööministeeriumile, mille järel sai Kissa ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotamisega proovilinavabrik Venemaal. Mats Kissa oli Eesti kaupmeeste, töösturite, pankurite ja laevaomanike ühishuvide esindamiseks ja kaitseks loodud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige, kuuludes 1925. aastal suurtööstuse sektsiooni.

Mats Kissa ja korporatsioon Vironia

Alates 1906. aasta sügissemestrist oli Mats Kissa korporatsioon Vironia liige. Korporatsiooni liikmena pidas ta organisatsiooni siseselt mitmeid ameteid. 1908. aasta kevadel oli Mats Kissa Vironias tegev ökonoomina (magister bibendi), vastutades piisava söögi – joogi olemasolu eest korporatsiooni ruumides ning ürituste ajal. 1909. aasta kevadel oli ta aga üks abikirjatoimetajatest (subscriba).

Elutöö – Abja linavabrik

Linavabriku asukohaks valiti Abja. 1913. aastal alustati linavabriku ehitamist Vanamõisa Tümpsi renditalu maadele. Esimene toorlinatööstuse osakond alustas tööd 1914. aasta suvel. Vaevalt käima saadud vabriku ainuke eriharidusega juht Mats Kissa mobiliseeriti ja saadeti aga Esimese maailmasõja rindele.

Alles 1917. aastal, pärast hulka palvekirju õnnestus Abja Vallavalitsusel Mats Kissa kui tootmisele vajalik eriteadlane ja spetsialist sõjaväljalt tagasi tuua. Sellest peale algas vabrikus uus elu. Juurde ehitati värnitsa valmistamise ja jahuveski osakond. Aasta hiljem alustas tööd lauavabrik. Väikese võimsusega arukatel asendati võimsamaga. Endisele linaseemnete pressimise osakonnale ehitati juurde linaseemnete ektraheerimise osakond. Samal ajal ehitati ka kontoriruume ja töölismaju. Pärast sõjast naasmist abiellus Mats Kissa 24.veebruaril 1918. aastal lätlanna Selma Jakobsoniga. Mats Kissa oli aastatel 1914–1927 (väikeste vaheaegadega) Abja Linavabriku väljaehitamise ja arendamise juht. 1929.aastast Abja Lina- ja Värnitsavabriku direktor ja insener kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Seejärel jätkas ta lühikest aega käitise tehnilise juhatajana ning siis järsku loobus.

Pärast sõda tõstis uus võim Mats ja Selma Kissa 1924.aastal valminud Inseneri lossist (nii ristis rahvas Kissa ehitatud valge villa) sundkorras välja ning pani nad elama endisesse Jussi kõrtsi.

Mats Kissa on koos oma naise Selmaga maetud Halliste kalmistule.

Kirjandus

  • "Eesti majandustegelased" 1928 lk 86–87
  • "Eesti avaliku elu tegelased. Eluloolisi andmeid" 1932 lk 102
  • EAA (Eesti Ajalooarhiiv) 1767.1. 199. Korporatsioon "Vironia" liikmete nimekirjad, asutamise teade ja kirjavahetus kartelli loomise tingimuste, üliõpilasankeedi korraldamise ja muis asjus (28.11.1900–02.11.1910).
  • Eesti üliõpilaste ja vilistlaste üleüldine nimekiri 1915, lk 6. http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=108799
  • Album Vironorum I. Toronto, Korp! Vironia 1975, lk 71.
  • Album Vironorum II. Tallinn, Korp! Vironia 2000, lk 48 – 49.
  • Mats Kissa elukäigust ja tema perele rajatud Abja-Vanamõisa külas asuva villa saatusest on kirjutatud maakonnalehes Sakala:
    • "Inseneri Lossi lennukad ideed vedelevad purunenult maas" 06.07.2002
    • "Abja linateadlase Kissa peegel ripub meie kodu seinal" 20.07.2002
    • "Põnevate elude lummus" 20.07.2002
    • "Abja aastad ja inimesed" 2007 lk 325, Aksel Tiideberg