Inseneri loss
| Kissa häärber | |
|---|---|
 Abja linavabriku asjaajaja - direktor Mats Kissa häärber, rahvasuus tuntud kui Inseneri loss | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Viljandi maakond, Mulgi vald |
| Ehituse algus | 1922 |
| Ehituse lõpp | 1924 |
| Renoveeritud | 2016 |
| Aadress | Viljandi maakond, Abja-Vanamõisa küla, Kissa |
| Koordinaadid | 58° 6′ 59,6″ N, 25° 18′ 2,2″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Kõrgus | 8,8 m |
| Vundamendi pindala | 375 m² |
| Korruseid | 2 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Heerwagen |
Inseneri loss on kunagise Abja linavabriku omaniku Mats Kissa luksuslik elamu. See valmis aastatel 1922–1924. Hoone ehitasid saksa töölised arhitekt Heerwageni projekti järgi.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrge kivikatusega hoone oli elavalt liigendatud, nurgad dekoreeritud sõõrmotiividega. Esimesel korrusel olid kabinet, elutuba, kaks saali, veranda ja söögituba ning kolm magamistuba, teisel korrusel kaks külalistetuba, peosaal ja teenijatoad, mille juurest viis eraldi trepp alla kööki.
Saalides oli pähklipuumustriga tammeparkett. Enamus muid ruume olid laudpõrandaga, vannitoad kivipõrandaga. Mats Kissa kabineti seinad olid kaetud pähklipuust paneelidega. Elutoas oli tammepuust lagi, muud laed olid kaunistatud kipsornamentidega. Fuajee laes oli kasutatud klaasi. Kamin oli kaetud Meissneri portselanist kividega.
Häärberi lähistel oli veel neli maja, väike kahe korteriga ametnike maja, kus elasid umbes 1927/28. aastani Matsi õde Reet Laks ja ta abikaasa August, ning eemal veel kaks suuremat tööliste kortermaja.
Teisel pool häärberit metsa ääres oli garaaž kahele autole, mille teisel korrusel oli autojuhikorter. Vabriku sepikoja peal oli samuti korter, milles elas Mats Kissa vennapoeg Ants Kissa.
Häärberit ümbritses Prantsuse stiilis aed, kus oli umbes 100 viljapuud, sh 60 õunapuud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Taolise suursuguse hoone ehitamine pakkus Abjas palju kõneainet. Häärber ehitati ülikorralikult ja seda viimistleti peensusteni. Häärberit ümbritsevas aias oli tööl aednik, sealsed viljapuud andsid nii palju saaki, et vabriku rahvas ei jõudnud seda iial ära süüa, mistõttu pidi Mats Kissa igal aastal suure osa saagist Rootsi saatma.
Nõukogude okupatsiooni saabudes tõsteti Mats Kissa oma perega Inseneri lossist välja ning pandi elama Jussi kõrtsi. Inseneri Lossist sai linavabriku klubi, kus korraldati üritusi ning vabriku tööliste koosviibimisi. Klubist saadeti viimasele teekonnale ka lahkunud vabrikutööliste põrmud.
Pärast Abja linavabriku töö seiskumist lagunes ka Inseneri loss. 1990. aastate alguses olid hoonel veel uksed ja aknad ees, kuid kunagine suursugune häärber oli võssa kasvanud ning täielikult lagastatud. Praegu kuulub hoone OÜ Kissa Varale, kes on võtnud kavaks hoone taastada ning rajada sinna konverentsikeskuse. 2016. aastaks on hoone välisilme taastatud. [1]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aksel Tiideberg. Abja aastad ja inimesed. 2007. Lk 114–115.
- Aime Jõgi. Inseneri Lossi lennukad ideed vedelevad purunenult maas. Sakala 6. juuli 2002.
- Toomas Alatalu. Abja linateadlase Kissa peegel ripub meie kodu seinal. Sakala 20. juuli 2002.
- Abja linavabriku häärberist saab konverentsikeskus. Sakala 22. august 2012.
- Henry Kuningas. Abja linavabrik. Dokumenteerimine. Tallinn 2012.
- Eesti Entsüklopeedia Abja_linavabrik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kissa häärber elik Inseneri loss". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2018. Vaadatud 30. aprillil 2018.