Globaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
[[Ideoloogia]] aspektis on globaliseerumine seotud [[misjon]]iga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks. |
[[Ideoloogia]] aspektis on globaliseerumine seotud [[misjon]]iga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks. |
||
== Majanduslik globaliseerumine == |
|||
== Tunnused == |
|||
Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. |
|||
* majanduses |
|||
** [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu |
** [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu |
||
** kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas [[otseinvesteering]]ute kasv |
** kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas [[otseinvesteering]]ute kasv |
||
| 17. rida: | 15. rida: | ||
** hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses |
** hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses |
||
== Kultuuriline globaliseerumine == |
|||
* kultuuriliselt |
|||
** kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus |
** kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus |
||
** kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu [[läänestumine]] |
** kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu [[läänestumine]] |
||
Redaktsioon: 8. september 2013, kell 12:18
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.[1] Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone.[2]
Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.
Ideoloogia aspektis on globaliseerumine seotud misjoniga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks.
Majanduslik globaliseerumine
- rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
- kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
- riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
- rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine
- hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses
Kultuuriline globaliseerumine
- kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
- kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine
- kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
- kasvanud immigratsioon
- rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik
- võistlusspordi alade üleilmne levik
- globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid
- üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid
- rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
- väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud
Globaliseerumise mõõtmine
Riikide globaliseerumise astet on püütud mõõta erinevate indeksite abil. Nendeks on KOF Index of Globalization ja Enabling Trade Index (ETI). 2013. aastal oli Belgia KOF-i üldindeksis esikohal, kuid majandusliku globaliseerumise osas oli esikohal Singapur.[3] 2010. aasta seisuga oli Singapur ETI-s esikohal.[4]
Globaliseerumise ohud
Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele.
Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.
Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia.
Maailma tuntud globaliseerumise kriitikuid on Kalle Lasn.
Vaata ka
Viited
- ↑ Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile. II osa. [Tallinn], c2012. Lk. 42.
- ↑ Definitions of Globalization: A Comprehensive Overview and a Proposed Definition. Genf, 2006. http://www.sustainablehistory.com/articles/definitions-of-globalization.pdf (04.09.2013)
- ↑ KOF Index of Globalization 2013, http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2013/03/25/rankings_2013.pdf (04.09.2013)
- ↑ The Enabling Trade Index 2010 rankings and 2009 comparison, http://www.weforum.org/pdf/GETR10/GETR10-Overall-Rankings.pdf (04.09.2013)