IMac: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
iMac on olnud üks peamine Apple’i pakutav [[lauaarvuti]], alates turuletoomisest 1998. aastal ning seda on täiustatud läbi viie erineva astme. |
iMac on olnud üks peamine Apple’i pakutav [[lauaarvuti]], alates turuletoomisest 1998. aastal ning seda on täiustatud läbi viie erineva astme. |
||
Algselt meenutas [[iMac G3]] välimuselt tilgakujulist värvilis-läbipaistvast [[plastik]]ust korpust, milles pilt kuvati [[katoodkiiretoruga kuvar]]ile. |
Algselt meenutas [[iMac G3]] välimuselt tilgakujulist värvilis-läbipaistvast [[plastik]]ust korpust, milles pilt kuvati [[katoodkiiretoruga kuvar]]ile. |
||
See vahetati peatselt välja peenema disaini ning ava-laetava optilise seadme vastu (slot-loaded optical drive). Teine täiendatud versioon, iMac G4, koosnes poolkerakujulisest alusest, sisaldades kõiki peamisi komponente (välja arvatud [[kuvar]]i), ning sellele alusele toetuvast vabalt liikuvast toest, millel asetseb [[LCD]] monitor. |
See vahetati peatselt välja peenema disaini ning ava-laetava optilise seadme vastu (slot-loaded optical drive). Teine täiendatud versioon, iMac G4, koosnes poolkerakujulisest alusest, sisaldades kõiki peamisi komponente (välja arvatud [[kuvar]]i), ning sellele alusele toetuvast vabalt liikuvast toest, millel asetseb [[Vedelkristallkuvar|LCD]] monitor. |
||
Kolmandal ja neljandal uuendatud versioonil, iMac G5’l ning [[Intel]] iMacil, paiknesid komponendid vahetult ekraani taga, luues õhukese ja ühtse disaini – lihtsal metalljalal seisev ekraan oli üles-alla liikuv. Praegune iMac on õhem kui eelmine version. Üle kogu esipaneeli on kasutatud anodeeritud alumiiniumi ning klaasi.[[SDXC]] pesa on asetatud vahetult ava-laetava optilise seadme alla ([[Slot-Loading]] [[SuperDrive]]). |
Kolmandal ja neljandal uuendatud versioonil, iMac G5’l ning [[Intel]] iMacil, paiknesid komponendid vahetult ekraani taga, luues õhukese ja ühtse disaini – lihtsal metalljalal seisev ekraan oli üles-alla liikuv. Praegune iMac on õhem kui eelmine version. Üle kogu esipaneeli on kasutatud anodeeritud alumiiniumi ning klaasi.[[SDXC]] pesa on asetatud vahetult ava-laetava optilise seadme alla ([[Slot-Loading]] [[SuperDrive]]). |
||
| 123. rida: | 123. rida: | ||
|- |
|- |
||
| '''[[Kuvar|Kuvar]]''' |
| '''[[Kuvar|Kuvar]]''' |
||
| 15″ (13.8″ vaadatav osa) [[Cathode ray tube|CRT]] || 15″, 17″, või 20″ [[LCD]] || 17″ või 20″ LCD || 17″, 20″, või 24″ LCD || 20″ või 24″ LCD || 21.5" või 27" LCD |
| 15″ (13.8″ vaadatav osa) [[Cathode ray tube|CRT]] || 15″, 17″, või 20″ [[Vedelkristallkuvar|LCD]] || 17″ või 20″ LCD || 17″, 20″, või 24″ LCD || 20″ või 24″ LCD || 21.5" või 27" LCD |
||
|- |
|- |
||
|| Kaasasolev '''[[Kõvaketas|HDD]]''' || 4GB kuni 6GB || 40GB kuni 160GB || 40GB kuni 500GB || 80GB kuni 750GB || 250GB kuni 1TB || 500GB kuni 2TB |
|| Kaasasolev '''[[Kõvaketas|HDD]]''' || 4GB kuni 6GB || 40GB kuni 160GB || 40GB kuni 500GB || 80GB kuni 750GB || 250GB kuni 1TB || 500GB kuni 2TB |
||
Redaktsioon: 31. august 2013, kell 22:52
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
iMac on kõik-ühes arvutite seeria Macintosh’i lauaarvutite hulgas, mis on disainitud ja ehitatud Apple Inc. poolt. iMac on olnud üks peamine Apple’i pakutav lauaarvuti, alates turuletoomisest 1998. aastal ning seda on täiustatud läbi viie erineva astme. Algselt meenutas iMac G3 välimuselt tilgakujulist värvilis-läbipaistvast plastikust korpust, milles pilt kuvati katoodkiiretoruga kuvarile. See vahetati peatselt välja peenema disaini ning ava-laetava optilise seadme vastu (slot-loaded optical drive). Teine täiendatud versioon, iMac G4, koosnes poolkerakujulisest alusest, sisaldades kõiki peamisi komponente (välja arvatud kuvari), ning sellele alusele toetuvast vabalt liikuvast toest, millel asetseb LCD monitor. Kolmandal ja neljandal uuendatud versioonil, iMac G5’l ning Intel iMacil, paiknesid komponendid vahetult ekraani taga, luues õhukese ja ühtse disaini – lihtsal metalljalal seisev ekraan oli üles-alla liikuv. Praegune iMac on õhem kui eelmine version. Üle kogu esipaneeli on kasutatud anodeeritud alumiiniumi ning klaasi.SDXC pesa on asetatud vahetult ava-laetava optilise seadme alla (Slot-Loading SuperDrive).
Ajalugu
iMaci avalikustamine 1998. aastal põhjustas palju arutelusid ja ärevust nii kommenteerijate, fännide kui ka vastaste hulgas.[1] Apple’i drastilised muudatused Macintoshi riistvara osas tekitasid vastakaid arvamusi. Sel ajal üritas Apple täiendada oma jaemüügistrateegiat, väites, et nende arvuti näeb tagantpoolt parem välja kui teiste tootjate arvutid eest.[2]
Apple’i sõnul tähistavat "i" Internetti, enamgi veel, toodet presenteeritakse kui isiklikku seadet – "i" kui individuaalne. Erilist rõhku asetati niiölda "karbist väljas-kogemusele, kus kasutajal piisas vaid paarist liigutusest, et arvuti töökorda seada ja Internetti minna.[3][4][5] Hiljem laiendas Apple eesliite "i" kogu oma tootevalikule – nõnda sündisid iPod, iBook, iPhone ja iPad ning tarkvarast iLife, iWork ja iTunes (meediapleier ja -pood).
Kolmas generatsioon
Apple esitles esimest IMac'i mudelit Mais 1998. Imac G3 erines oluliselt oma konkurentidest ja Apple'i eelmistest mudelitest. IMac G3's loobuti 3.5 tollisest disketi seadmest disaini huvides. Mõnedele kasutajatele ei olnud see meelt mööda. Siiski oli õnneks firmasid, kes tootsid IMac'i sarnase disainiga väliseid USB porti käivaid disketi seadmeid. Samuti loobuti SCSI ja ADB (Apple Desktop Bus) portidest. IMac'i tootmine lõpetati 18'ndal Märtsil 2003.
Neljas generatsioon
Apple tootis iMac G4 arvutit 2002. aasta algusest kuni 2004. aasta keskpaigani. Uus mudel vahetas välja juba vananenud iMac G3-e. Võrreldes eelmise mudeliga oli uuenenud arvuti disain: 15-tolline LCD ekraan asetses liikuval toel, mis omakorda paiknes poolkerakujulisel alusel. Viimane aga kujutas endast arvuti põhikorpust, milles paiknes täissuuruses "tray-loading"-tüüpi optiline seade ja kuueteistkümnenda generatsiooni protsessor (PowerPC 74xx-seeria). Kogu tootmises olnud aja vältel oli see LCD ekraaniga arvuti tuntud kui "uus iMac". Samal ajal nimetati munakujuline iMac ümber iMac G3-eks ning jätkati selle müüki paar kuud. Pärast niinimetatud "Uue iMac’i" tootmise lõpetamist, muudeti selle nimi tagantjärele iMac G4-ks. Nimemuutus oli vajalik, eristamaks seda mudelit uuest ning edukast iMac G5-st.
iMac G4 reklaamides võrdles Apple arvuti paindlikkust laualambi omaga. Sellest tulenevalt sai antud mudel hüüdnimeks "iLamp". Järgneval paaril aastal täiendati iMac G4 jooksvalt, nimelt toodi müügile nii 17-tollise kui 20-tollise ekraaniga mudelid. Sellega lõpetas Apple CRT ekraanidega arvutite müügi. Ent LCD ekraanidega iMac'id ei suutnud võistelda odavamate G3’dega, seda suuresti LCD ekraanide kalli tehnoloogia tõttu.
Viies generatsioon
iMac G5 oli viimane mudel iMac’i seeriast, mis kasutas PowerPC (PPC) arhitektuuri, tehes sellest ühtlasi ka viimase iMaci, mis suutis jooksutada Mac OS 9 (Classic) programme. 2004. aasta augustis tegi iMaci disain läbi tõsise ümbertöötluse. Selleks ajaks oli PowerPC protsessor juba välja lastud ning kasutusel Power Mac´i seeria arvutites. Power Mac G5 vajas PowerPC 970 protsessori poolt väljaantava soojakao ohjeldamiseks mitmeid ventilaatoreid ja suuremat korpust. Apple’i uus iMaci’i disain võimaldas mahutada Power PC 970 protsessori ühte omanäolisse all-in-one vormi. Uues iMac G5’s olid kasutusel 17- ja 20-tollised LCD ekraanid ning nii emaplaat kui optiline seade olid mahutatud vahetult ekraani taha. Eelnevad muutused kokku tekitasid kujutluse arvutist kui paksendatud LCD ekraanist.
iMac G5 avalikustati 2004. aasta augustis (iMac G5 – M9250LL / – M9248LL / – M9249LL / – olid tuntud kui Rev A). Mudelivalik piirdus 1,8 GHz 20-tollise või 1,6 / 1,8 GHz 17-tollise ekraaniga. Kõikidel mudelitel oli esindatud umbes kahe tolli paksune revolutsiooniline kõik-ühes integreeritud korpus. Täiustatud jahutussüsteemi kontrolli eest kandis hoolt operatsioonisüsteem. Madalal CPU koormusel muutis see iMac G5’e praktiliselt hääletuks.
iMac G5´t uuendati 2005. aasta märtsis (tuntud – Rev B). Mudel sai nimeks Ambient Light Sensor ehk ALS iMac G5. Omades käputäie konfiguratsiooni-erinevusi, asendas see esimese põlvkonna iMac G5’e. Nimelt oli uuel ALS iMacil rohkem RAM’i, suurem kõvaketas, parem graafikakaart, Gigabit Ethernet, AirPort Extreme (802.11g) ja Bluetooth 2.0 EDR.
iMac G5 uuendati veelkord 2005. aasta oktoobris (tuntud – Rev C). Juurde lisati iSight veebikaamera ja Apple’i Front Row meedia-liides. Muuhulgas sai see mudel kiirema protsessori, rohkem mälu, suurema kõvaketta ja parema graafikakaardi. Kuigi see iMac G5 näis kahe eelmise versiooniga sarnane, oli tegelikult muudetud arvuti detailide paigutust ning sellega võidetud nii jahutuses kui ka jõudluses.
iSight iMac G5 kadus müügilt 2006. aasta alguses, mil toimus üleminek Inteli-põhistele iMac´idele. Kuue kuu jooksul alates 10. jaanuarist 2006 tegi kogu Apple´i toodang läbi muutuse: edaspidi toetuti Inteli kiibil põhinevale emaplaadile. Sellest hoolimata jääb kõne all olev arvuti kõige võimsamaks PPC G5 iMac´iks läbi aegade, pakkudes rõõmu neile, kes on nõus jääma Tiger/Leopard OS´ile truuks.
Mõju
1997. aastal väljastatud aastapäeva arvuti (Twentieth Anniversary Macintosh) on eeskujuks hilisemale kõik-ühes iMac seeriale. Edu iMaciga lubas Apple’il jätkata Power Macintosh’i seeria turustamist, mis on suunatud eelkõige nõudlikemaile kasutajaile. See omakorda tõi kaasa analoogse müügistrateegia sülearvutite turul, kus 1999. aastal lasti välja iMaci sarnane iBook (vastavalt klass kõrgem toode oli Powerbook). Sellest ajast alates on Apple jätkanud tavakasutus- ja proffiklassi toodete eristamisega. Apple’i suunatus disainile on loonud igale tooteversioonile omanäolise väljanägemise. 1990ndate lõpul ja 2000ndate algul vältis Apple tuhmide värvide kasutamist arvutite korpustel. Erksad värvid muutsid Apple’i tooted silmapaistvateks ja ihaldusväärseteks. 21. sajandi esimese dekaadi lõpuaastatel hakkas Apple korpustes kasutama anodeeritud alumiiniumi koos valge, musta ja läbipaistva polükarbonaat plastikuga. Tänapäeval on paljud PC tootjad disainiteadlikumad kui enne iMaci esitlemist – mitmevärviline disain on saanud tavapäraseks – mistõttu paljud süle- ning lauaarvutid on värvilis-kujundilise mustriga.[6]
Apple’i poolt kasutatud läbipaistva "candy"-värvi plastiku edu turul inspireeris disainereid seda kasutama ka teistel toodetel. Näiteks võileivagrillidel, kaasaskantaval elektroonikal, pliiatsiteritajatel, videomängu konsoolidel ja erinevatel sisendseadmetel (näiteks Nitendo 64-l, mille eriväljaanne kandis nime "Funtastic colors"). Apple’i disainist on hiljemgi šnitti võetud: näiteks inspireerisid lumivalgest plastikust valmistatud iPod, iBook G3 (Dual USB) ja iMac G4 teisi tootjaid kasutama sarnast disaini ka oma tarbeelektroonika seadmetel.
iMaci kindel suunitlus USB liidesele tähendas macikasutajate jaoks seda, et vanad hiired, klaviatuurid, printerid, skännerid ning välised kõvakettad muutusid kasutuks. Nimelt varemalt kasutati Macintosh’i sisendseadmetes erilist ADB (Apple Desktop Bus) liidest, ent vaid vähesed sisendseadmete tootjad pakkusid vastava liidesega seadmeid. Lisaks kesisele valikule oli ka nende toodete hind keskmisest kõrgem. Puuduvad SCSI pordid hirmutasid macikasutajaid kõige enam, sest väliste kõvaketaste tarbeks oldi harjutud kasutama just SCSI liidest. Nüüd aga hakkas iMac propageerima USB liidese kasutamist. Just iMaci uuenduse tõttu hakkas üha enam ettevõtteid turule tooma USB-ga ühilduvaid sisendseadmeid. Kusjuures polnud kokkusattumus, et paljud (esimesed) USB seadmed oli läbipaistvas rohelises või sinises korpuses.
iMac "tappis" flopiseadme
Apple tutvustas Sony 3.5-tollist flopiseadet koos oma Macintosh´i arvutiga 1984. aastal. 14 aastat hiljem lõpetas kompanii selle seadme tarnimise oma arvutites, näiteks iMac´il flopiseade puudus. Press võttis sellise otsuse vastu teatava skeptitsismiga. Flopiseadmest loobumine oli julge samm, kuid Apple läks veel kaugemale, teatades: "Nüüdsest alates kasutate failide vahendamiseks Interneti ja kohalikku võrku (Local Area Network)." Ja neil oli õigus. Tänapäeva arvutitel puudub flopiseade ning kasutajad ei tunne sellest ka puudust. Eelnev näitab selgelt, et Apple oli tollal oma ajast ees.
iMac seadis paika tööstusliku disaini standardid
Pärast iMac´i esitlemist sai mitmevärvilisest läbipaistvast plastikust korpus omaseks märgiks laiatarbekaupade tööstusele. Seega, märgates "candy"-värvilistes läbipaistvates plastikkorpustes tarbeesemeid, võime selle eest tänada (või kiruda) iMac´i peainseneri Jonathan Ive´i.
Trendilooja tähe all liikus Apple ka edaspidi. 2002. aastal müügile toodud Flat-panel iMac ei olnud enam erksavärviline, vaid pilkupüüdvalt lumivalge. Apple hakkas oma toodetel propageerima lihtsust, korrapärasust ning elegantsi. Nõnda ei jäänud teistel tarbeelektroonika pakkujatel samuti muud üle, kui vooluga kaasa minna. Seega pole sugugi imekspandav, et sarnaselt viimastele iMac´idele võime suurt osa tänasest tarbeelektroonikast näha alumiinium-hallis, lumivalges või läikivmustas korpuses.
iMac algatas Interneti laine
Apple’i esimene turustamisvõte iMaciga tugines suuresti Interneti populaarsuse suurendamisele 1990-ndate keskpaigas. Et "i" täht nimes iMac sobis ideaalselt esindama ka Internetti, kasutas Apple seda osavalt ära oma toote reklaamis. Nimelt esitles Apple iMaci kui lihtsat arvutit, millega ühenduda ülemaailmsesse võrku. Rõhutades just neid kahte aspekti – ühenduvust ja lihtsust – suutis Apple eristada oma toote teistest turul olevatest arvutitest. Reklaam oli tulemuslik.
Uus eesliide
iSee, iToo – iPod, iPhone, iChat, iLife, iSight, iWork jne. Kust küll need väikese i’ga sõnad tulid? Selle fenomeni algust võib seostada just iMac’i turule toomisega. "i" nimes "iMac" seisis algselt Interneti tähenduses. Mõned alternatiivid "i" tähendusele võib leida ka Steve Jobsi iMac´i esitlusslaididelt 1998. aastast, kus "i" on sümboliks sõnadele individuaalne, inspireeriv ning informeeriv. Prefiks "i" jõudis isegi arvuti ja Apple’iga seondumatute toodeteni, seda peamiselt iPodi lisaseadmete näol. Pärast seda, kui Interneti kõmulisus hakkas vaibuma ning sai osaks inimeste igapäevaelust, suunas Apple eesliite "i" sümboliseerima inglispärast tähendust "mina". Käsikäes selle muutusega toodi turule uued tooted: iChat ja iSight (minaVestlen, minaNäen).
iMac tegi disainirevolutsiooni
Enne iMaci oli personaalarvutite korpuste disain ummikusse jooksnud. Enamus arvutitootjaid tõid turule beeže või halle metallkaste, igaüks mitte midagi rohkemat kui funktsionaalne ese, kaugel esteetilisest loomingulisest disainist. iMac’i disain murdis selle ahela, tuues jäikade nurkade asemele lauged kurvid ning vahetades igavad lahtunud värvid välja elavate ja erksate vastu. Apple taotles isegi uue termini "Bondi blue" kasutusele võtmist. See pidi tähistama Austraalias asuva Bondi ranna vee sini-rohelise varjundi järgi nime saanud värvi, mida Apple kasutas oma arvutite disainis kombineerituna jää-valge triibulise mustriga.
Vastuvõtt
iMac on pälvinud märkimisväärset heakskiitu kriitikutelt. Näiteks kirjeldab tehnoloogiakolumnist Walt Mossberg iMac’i kui "Gold Standardit lauaarvutite hulgas".[7] Ajakiri "Forbes" kirjeldas esialgseid "candy"-värvi iMac arvuteid fraasiga "tööstust muutev edu".[8] Esimene 24-tolline Core 2 Duo iMac sai CNET’i 2006. aasta jõulukingi "Top 10" edetabelis "Must-have desktop" tiitli.[9] Samas seisab Apple silmitsi kollektiivse hagiga avalikkuse petmise pärast. Nimelt lubas Apple iMaci ekraanides värviedastuseks miljoneid värve, kuid 2007. aastal turule toodud 20-tolline mudel edastas lubatu asemel vaid 262 144 värvitooni.[10] Antud teema tõusis päevakorda, kuna kvaliteetsema tehnoloogiaga ekraanide asemel kasutati 6-bit piksli kohta "twisted nematic" (TN) ekraane. iMac’i ühtse – integreeritud disaini loomisel tehtud kompromissid on pälvinud mõningast kriitikat. Näiteks "Macworld"-i ajakirjaniku Dan Frakes’i sõnul ei suuda iMac pakkuda midagi neile, kes Mac Pro’d osta ei jõua, kuid samas tahaksid võimaluse korral oma arvutit võimsamaks uuendada.[11] Nimelt uuendussoovi puhul ei saa vahetada ainult monitori, vaid välja tuleks vahetama terve arvuti. Viimastel iMac’idel on graafikakaart MXM liidese põhine, ent ei Apple, ega ka kolmandad osapooled paku täiendkaarte, täiustamaks vana iMaci. Ainus erand selles osas oli iMac G3 ja "mezzanine" täiendkaart. Pärast iMac G5 turule tulnud mudelid raskendasid kasutajatel oluliselt kõvaketta ja optilise seadme vahetamist. Lisaks sellele keelas garantii eeskiri ka protsessorivahetuse. Need iMaci iseärasused ja piirangud loovad selge piiri Mac Pro ja iMaci turujaotusesse.
| Põlvkond | iMac G3 | iMac G4 | iMac G5 | iMac (Intel plastic) | iMac (Aluminum) | iMac (Aluminum Unibody) |
| Kuvar | 15″ (13.8″ vaadatav osa) CRT | 15″, 17″, või 20″ LCD | 17″ või 20″ LCD | 17″, 20″, või 24″ LCD | 20″ või 24″ LCD | 21.5" või 27" LCD |
| Kaasasolev HDD | 4GB kuni 6GB | 40GB kuni 160GB | 40GB kuni 500GB | 80GB kuni 750GB | 250GB kuni 1TB | 500GB kuni 2TB |
| Kaasapakutav Mac OS ja/või Mac OS X versioon[12] | 8.1, 8.5, 8.6, 9.0, 9.1, 10.0 | 9.2, 10.1, 10.2, 10.3 | 10.3, 10.4 | 10.4 | 10.4, 10.5 | 10.6 |
| Väljaandmiskuupäev | 15. august 1998 | 7. jaanuar 2002 | 31. august 2004 | 10. jaanuar 2006 | 7. august 2007 | 20. oktoober 2009 |
| Tootmise lõpetamine | märts 2003 | juuli 2004 | märts 2006 | august 2007 | oktoober 2009 | N/A |
Tänapäev
27. juulil 2010. aastal uuendas Apple iMac´i tooteseeriat, võttes kasutusele uued Intel Core protsessorid. 21,5-tolliste mudelite ja ühe 27-tollise mudeli standardvarustuses on kahetuumaline Intel Core i3-protsessor, mille algtöökiiruseks on 3,06GHz. Veel suurema jõudluse saamiseks on võimalik valida 27-tolline iMac, millel on neljatuumaline Intel Core i5-protsessor töökiirusega 2,8GHz või valikuline Intel Core i7-protsessor töökiirusega 2,93GHz. Neli tuuma muudavad kogu tegevuse kiiremaks: piltide haldamise, HD-video töötlemise, isegi graafikanõudlike 3D-mängude mängimise. Ja kuna Mac OS X Snow Leopard on kujundatud täielikult kasutama Inteli kahe- ja neljatuumalist arhitektuuri, on tulemuseks kiireim võimalik jõudlus. Uuendused on toimunud ka iMaci välimuses. Endise plastikust musta tagakaane asemel on nüüd kasutusel ühes tükis alumiiniumkorpus. Lisaks on muudetud tugijala toetuspinna paksust ning kõlarite disaini. Kõlarid on nüüd tugevama bassiga ning selgema ja moonutustevabama heliga. Iga iMac-arvutiga on kaasas traadita hiir Magic Mouse: esimene Multi-Touch-hiir maailmas. Magic Mouse töö põhineb Multi-Touch-tehnoloogial, mille abil on võimalik kõike juhtida paari lihtsa "žestiga". Standarvarustusse kuuluva tarkvara abil saab hiire Magic Mouse oma soovi järgi ümber konfigureerida. Hiirt saavad kasutada nii vasaku- kui ka paremakäelised. Vasak- ja paremklõpsamine on võimalik ilma tegelike hiireklahvideta.
Viited
- ↑ "Yet Another iMac Thread!". May 7, 1998. Vaadatud Mar. 9, 2007.
{{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|accessdate=(juhend) - ↑ Computerworld > Apple unwraps new iMac G5s at Paris show
- ↑ YouTube – The First iMac Introduction
- ↑ Jeff Goldblum. "iMac Bondi 3 steps" (Internet). Apple.
- ↑ iMac Review: It's a Mac
- ↑ "Eight ways the iMac changed computing". Macworld. August 15, 2008. Vaadatud Aug. 27, 2008.
{{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|accessdate=(juhend) - ↑ Walt Mossberg (November 30, 2005). "A New Gold Standard for PCs". All Things Digital. Vaadatud Jun. 29, 2007.
{{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|accessdate=(juhend) - ↑ Jon Swartz (April 14, 2000). "Resurgence Of An American Icon". Forbes. Vaadatud Nov. 24, 2006.
{{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|accessdate=(juhend) - ↑ Rich DeMuro (22. november 2006). "Must-have desktop: Apple iMac Core 2 Duo (24-inch, 2.16 GHz)" (Internet). CNET.
- ↑ Apple sued over 20 inch iMac marketing being incorrect and using a less efficient screen type. Apple insider, March 31, 2008
- ↑ The Mythical Midrange Mac Minitower
- ↑ "Mac OS X versions (builds) included with Intel-based Macs". Support.apple.com. 21. aprill 2010. Vaadatud 16. mail 2010.