Tanker: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Midas02 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
toim
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Tanker in Tallinn harbor.jpg|pisi|Tanker "Keila" Tallinna sadamas]]
[[Pilt:Tanker in Tallinn harbor.jpg|pisi|Punkerdustanker "Keila"]]
'''Tanker''' ehk '''tanklaev''' on [[tsistern]]idega ehk tankidega varustatud [[laev]], mida kasutatakse [[vedelik|vedela]] [[last]]i, kõige sagedamini vedel[[kütus]]te, eriti [[nafta]] vedamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 495</ref>
'''Tanker''' ehk '''tanklaev''' on [[kaubalaev]], mille lastiruume nimetatakse [[tank (laevandus)|tank]]ideks. Tankereid kasutatakse [[vedelik|vedel]][[last]]i - kõige sagedamini vedel[[kütus]]te, eriti [[nafta]] -, aga ka kemikaalide, vedeldatud gaasi, toiduõli ja muu vedellasti vedamiseks.


Maailma kõige suuremad laevad on tankerid. Tankerite [[kandevõime]] ulatub üle poole miljoni tonni<ref name=Tehnikaleksikon/>.
Maailma kõige suuremad laevad on tankerid. Suurimate toornaftatankerite [[kandevõime]] ulatub poole miljoni tonnini.


Tankereid laaditakse ja [[lossimine|lossitakse]] [[torustik]]e kaudu. Lossimine toimub laeva [[pump]]ade abil.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Tankereid lastitakse ja [[lossimine|lossitakse]] [[torujuhe|torujuhtmete]] kaudu.


Maailma esimene tanker oli [[1886]] valminud "[[Glückauf]]", mis oli 91,4 m pikk, 11,3 m lai ja 9,5 m kõrge. Laeva kandevõime oli 2300 t.<ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 273</ref>.
Maailma esimene tanker oli [[1886]] valminud "[[Glückauf]]", mis oli 91,4 m pikk, 11,3 m lai ja 9,5 m kõrge. Laeva kandevõime oli 2300 t.<ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 273</ref>.
10. rida: 10. rida:
Maailma suurim tanker ehitati [[Jaapan]]is [[1975]]<ref name="A&O"/>. Esialgu kandis ta nime "Oppama" ega olnud veel maailma suurim<ref name="A&O"/>. Suurimaks sai ta [[1980]], kui laevatehases "[[Nippon Kokkan]]" pandi talle keskkohta 82 m pikkune vahetükk<ref name="A&O"/>. Pärast seda oli laev 440,0 m pikk, 68,8 m lai ja 29,0 m kõrge<ref name="A&O"/>. Tema kandevõime oli enne ümberehitust 422 000 t ja pärast 564 763 t<ref name="A&O"/>. Hiljem kandis see laev nime "[[Knock Nevis]]". [[2010]] läks see laev [[vanaraud|vanarauaks]] ja lammutati.
Maailma suurim tanker ehitati [[Jaapan]]is [[1975]]<ref name="A&O"/>. Esialgu kandis ta nime "Oppama" ega olnud veel maailma suurim<ref name="A&O"/>. Suurimaks sai ta [[1980]], kui laevatehases "[[Nippon Kokkan]]" pandi talle keskkohta 82 m pikkune vahetükk<ref name="A&O"/>. Pärast seda oli laev 440,0 m pikk, 68,8 m lai ja 29,0 m kõrge<ref name="A&O"/>. Tema kandevõime oli enne ümberehitust 422 000 t ja pärast 564 763 t<ref name="A&O"/>. Hiljem kandis see laev nime "[[Knock Nevis]]". [[2010]] läks see laev [[vanaraud|vanarauaks]] ja lammutati.


2005. aasta seisuga oli maailmas 4024 tankerit, mille [[dedveit]] oli vähemalt 10 000 tonni. Neist 2582 olid topeltpõhjaga.
2005. aasta seisuga oli maailmas 4024 tankerit, mille [[kandevõime]] oli vähemalt 10 000 tonni. Neist 2582 olid topeltpõhjaga.


Kõige rohkem tankereid oli registreeritud [[Panama]]sse (592), [[Libeeria]]sse (520), [[Marshalli Saared|Marshalli Saartele]] (323), [[Singapur]]i (274), [[Kreeka]]sse (233) ja [[Bahama]]le (215). Ka kogutonnaaži poolest olid need kuus riiki maailma suurimad. Kuid kui vaadata, mis riikides registreeritud [[ettevõte]]tele need laevad kuulusid, siis olid kolmel esimesel kohal Kreeka (733), Jaapan (394) ja [[USA]] (311). Nende kolme riigi ettevõtetele kuulus 36% maailma tankeritest. Ent 2822 neist tankeritest ehk üle 70% oli ehitatud kas [[Lõuna-Korea]]s, Jaapanis või [[Hiina]]s.
Kõige rohkem tankereid kannab [[Panama]] (592), [[Libeeria]] (520), [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]] (323), [[Singapur]]i (274), [[Kreeka]] (233) ja [[Bahama]] (215) lippu. Ka kogutonnaaži poolest olid need kuus riiki maailma suurimad laevandusriigid. Kuid kui vaadata, mis riikides registreeritud [[ettevõte]]tele need laevad kuulusid, siis [[reeder]]ite hulgas olid kolmel esimesel kohal Kreeka (733), Jaapan (394) ja [[USA]] (311). Nende kolme riigi ettevõtetele kuulus 36% maailma tankeritest. Ent 2822 neist tankeritest ehk üle 70% oli ehitatud kas [[Lõuna-Korea]]s, Jaapanis või [[Hiina]]s.

Väiksemaid tankereid kasutatakse sadamais teiste laevade punkerdamiseks ehk neile kütuse andmiseks.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 3. august 2013, kell 01:35

Punkerdustanker "Keila"

Tanker ehk tanklaev on kaubalaev, mille lastiruume nimetatakse tankideks. Tankereid kasutatakse vedellasti - kõige sagedamini vedelkütuste, eriti nafta -, aga ka kemikaalide, vedeldatud gaasi, toiduõli ja muu vedellasti vedamiseks.

Maailma kõige suuremad laevad on tankerid. Suurimate toornaftatankerite kandevõime ulatub poole miljoni tonnini.

Tankereid lastitakse ja lossitakse torujuhtmete kaudu.

Maailma esimene tanker oli 1886 valminud "Glückauf", mis oli 91,4 m pikk, 11,3 m lai ja 9,5 m kõrge. Laeva kandevõime oli 2300 t.[1].

Maailma suurim tanker ehitati Jaapanis 1975[1]. Esialgu kandis ta nime "Oppama" ega olnud veel maailma suurim[1]. Suurimaks sai ta 1980, kui laevatehases "Nippon Kokkan" pandi talle keskkohta 82 m pikkune vahetükk[1]. Pärast seda oli laev 440,0 m pikk, 68,8 m lai ja 29,0 m kõrge[1]. Tema kandevõime oli enne ümberehitust 422 000 t ja pärast 564 763 t[1]. Hiljem kandis see laev nime "Knock Nevis". 2010 läks see laev vanarauaks ja lammutati.

2005. aasta seisuga oli maailmas 4024 tankerit, mille kandevõime oli vähemalt 10 000 tonni. Neist 2582 olid topeltpõhjaga.

Kõige rohkem tankereid kannab Panama (592), Libeeria (520), Marshalli Saarte (323), Singapuri (274), Kreeka (233) ja Bahama (215) lippu. Ka kogutonnaaži poolest olid need kuus riiki maailma suurimad laevandusriigid. Kuid kui vaadata, mis riikides registreeritud ettevõtetele need laevad kuulusid, siis reederite hulgas olid kolmel esimesel kohal Kreeka (733), Jaapan (394) ja USA (311). Nende kolme riigi ettevõtetele kuulus 36% maailma tankeritest. Ent 2822 neist tankeritest ehk üle 70% oli ehitatud kas Lõuna-Koreas, Jaapanis või Hiinas.

Väiksemaid tankereid kasutatakse sadamais teiste laevade punkerdamiseks ehk neile kütuse andmiseks.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 273