Nikolai Päts: erinevus redaktsioonide vahel
45. rida: | 45. rida: | ||
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga ([[Laiuse]] preestri tütre ja kindral [[Nikolai Helk]]i õega). |
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga ([[Laiuse]] preestri tütre ja kindral [[Nikolai Helk]]i õega). |
||
Nikolai ja L. Pätsil olid järglased: [[Voldemar Päts ( |
Nikolai ja L. Pätsil olid järglased: [[Voldemar Päts (filmioperaator)|Voldemar Päts]], [[Theodor Päts]] ja Ludmilla Päts. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 12. jaanuar 2013, kell 23:45
Nikolai Päts | |
---|---|
Sünniaeg | 5. september 1871 |
Surmaaeg | 29. november 1940 |
Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang Venemaa keisririik – 29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.
Nikolai Päts õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Seminaris.
N. Päts töötas seejärel kooliõpetajana Tänassilmas ja Paides (aastatel 1894–1899). Seejärel oli ta preestriks (aastatel 1899–1904) Tänassilmas, (aastatel 1904–1917) Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses, olles aastatel 1914–1918 Võru praostkonna praostiks.
Aastatel 1918–1940 oli ta alguses Tallinna Püha Siimeoni koguduse ja hiljem Tallinna Aleksander Nevski koguduse preestriks; samuti oli ta aastatel 1919–1931 sinodi abiesimees ning aastatel 1935–1940 esimees. Ta oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 1920–1924 Riigiraamatukogu juhataja.
Isiklikku
Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) 1. pojana, tema vennad olid: Konstantin Päts (1874–1956), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (Laiuse preestri tütre ja kindral Nikolai Helki õega). Nikolai ja L. Pätsil olid järglased: Voldemar Päts, Theodor Päts ja Ludmilla Päts.