Aadlilipkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
69 670 muudatust
P clean up using AWB
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}
{{allikad}}
'''Aadlilipkond''' (varem eesti keeles ''aadlilipp'') oli [[aadel|aadli]] poolt ülal peetav regulaarväeüksus [[Rootsi]]s ja mõnes teises riigis.
'''Aadlilipkond''' (varem eesti keeles ''aadlilipp'') oli [[aadel|aadli]] poolt ülal peetav regulaarväeüksus [[Rootsi]]s ja mõnes teises riigis.


==Rootsi==
==Rootsi==
Aadlilipkond eksisteeris Rootsis ja selle valdustes [[16. sajand]]ist [[18. sajand]]ini.
Aadlilipkond eksisteeris Rootsis ja selle valdustes [[16. sajand]]ist [[18. sajand]]ini.


Tegemist oli Rootsi esimese regulaarse ratsaväeüksusega. On oletatud, et ta ulatub tagasi [[1280]]. aasta ''[[Alsnö stadga]]''<nowiki>'ni</nowiki>, millega Rootsi aadel vastutasuks oma privileegidele kohustus kuningat sõjas aitama nn [[ratsateenistus]]ega.
Tegemist oli Rootsi esimese regulaarse ratsaväeüksusega. On oletatud, et ta ulatub tagasi [[1280]]. aasta ''[[Alsnö stadga]]''<nowiki>'ni</nowiki>, millega Rootsi aadel vastutasuks oma privileegidele kohustus kuningat sõjas aitama nn [[ratsateenistus]]ega.


Kindla organisatsiooni andis aadliratsaväele alles [[Erik XIV]] [[1565]]. aastal. Nimetus ''Adelsfanan'' ('aadlilipkond') võeti kasutusele [[1571]].
Kindla organisatsiooni andis aadliratsaväele alles [[Erik XIV]] [[1565]]. aastal. Nimetus ''Adelsfanan'' ('aadlilipkond') võeti kasutusele [[1571]].


Organisatsioon oli eri aegadel erinev; keskeltläbi vastas aadlilipkond väiksemale [[rügement|ratsaväerügemendile]]. Kui Rootsi ratsavägi (''fanorna'') organiseeriti rügementideks, säilitas aadlilipkond oma nime. Kõik [[ohvitser]]id olid aadlikud. [[Gustav II Adolf]]i ajal oli aadlilipkonnal kolm [[kompanii]]d Rootsis ja üks [[Soome]]s. [[1634. aasta valitsemisreform]]i käigus omistati aadlilipkonnale kõrgeim positsioon ratsaväes. Aastal [[1640]] aadlilipkond reorganiseeriti ning juurde tuli neljas kompanii. Pärast [[1658]]. aastat, mil [[Skåne]] läks üle Rootsi koosseisu, rajati viies kompanii Skånesse. 1680. aastatest oli kompaniisid kuus: [[Uppland]]i, Soome, [[Västergötland]]i, [[Södermanland]]i, [[Östergötland]]i ja Skåne kompanii. Lipkond tuli kokku ainult sõja korral ning aadli privileegide kohaselt tohtis ta teenida ainult Rootsis. Aastal [[1702]] laskis [[Karl XII]] siiski viia Rootsi kompaniid üle Baltimaadesse. Aadlilipkond osales muu hulgas [[Lundi lahing]]us [[1676]] ja [[Fraustadti lahing]]us (Wschowa lahingus) [[1706]] ning sattus [[1709]] [[Perevolotšna]] all Vene sõjavangi, kuid [[Poltava lahing]]us ei osalenud.
Organisatsioon oli eri aegadel erinev; keskeltläbi vastas aadlilipkond väiksemale [[rügement|ratsaväerügemendile]]. Kui Rootsi ratsavägi (''fanorna'') organiseeriti rügementideks, säilitas aadlilipkond oma nime. Kõik [[ohvitser]]id olid aadlikud. [[Gustav II Adolf]]i ajal oli aadlilipkonnal kolm [[kompanii]]d Rootsis ja üks [[Soome]]s. [[1634. aasta valitsemisreform]]i käigus omistati aadlilipkonnale kõrgeim positsioon ratsaväes. Aastal [[1640]] aadlilipkond reorganiseeriti ning juurde tuli neljas kompanii. Pärast [[1658]]. aastat, mil [[Skåne]] läks üle Rootsi koosseisu, rajati viies kompanii Skånesse. 1680. aastatest oli kompaniisid kuus: [[Uppland]]i, Soome, [[Västergötland]]i, [[Södermanland]]i, [[Östergötland]]i ja Skåne kompanii. Lipkond tuli kokku ainult sõja korral ning aadli privileegide kohaselt tohtis ta teenida ainult Rootsis. Aastal [[1702]] laskis [[Karl XII]] siiski viia Rootsi kompaniid üle Baltimaadesse. Aadlilipkond osales muu hulgas [[Lundi lahing]]us [[1676]] ja [[Fraustadti lahing]]us (Wschowa lahingus) [[1706]] ning sattus [[1709]] [[Perevolotšna]] all Vene sõjavangi, kuid [[Poltava lahing]]us ei osalenud.


Pärast Karl XII surma [[1718]] lakkas aadlilipkond olemast võitlusvõimeline üksus. Viimast korda kutsuti ta kokku [[1743]]. Liikmete arv oli siis 395. Edaspidi eksisteeris ta ainult paberil. Liikmete kohustused piirdusid sellega, et kord aastas tuli teatada kompaniiülemale oma aadress. Nad olid vabastatud teatud maksudest ning neil ei olnud muud sõjaväelist kohustust.
Pärast Karl XII surma [[1718]] lakkas aadlilipkond olemast võitlusvõimeline üksus. Viimast korda kutsuti ta kokku [[1743]]. Liikmete arv oli siis 395. Edaspidi eksisteeris ta ainult paberil. Liikmete kohustused piirdusid sellega, et kord aastas tuli teatada kompaniiülemale oma aadress. Nad olid vabastatud teatud maksudest ning neil ei olnud muud sõjaväelist kohustust.


Aadlipkonna Soome harus oli 155 meest ning neil oli samasugune staatus nagu Rootsi haru liikmetel.
Aadlipkonna Soome harus oli 155 meest ning neil oli samasugune staatus nagu Rootsi haru liikmetel.


==Eesti==
==Eesti==
Esimene aadlilipkond [[Eesti]]s oli [[Eestimaa aadlilipkond]], mille käskis moodustada [[Saksa Ordu]] [[kõrgmeister]] [[Heinrich Dusemer]] [[23. mai]]l [[1350]]. See eksisteeris vaheaegadeta [[1712]]. aastani.
Esimene aadlilipkond [[Eesti]]s oli [[Eestimaa aadlilipkond]], mille käskis moodustada [[Saksa Ordu]] [[kõrgmeister]] [[Heinrich Dusemer]] [[23. mai]]l [[1350]]. See eksisteeris vaheaegadeta [[1712]]. aastani.


[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] olid aadlilipkonnad Eestis samal alusel Rootsi omadega.
[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] olid aadlilipkonnad Eestis samal alusel Rootsi omadega.


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus|aadlilipkond}}
{{Vikisõnaraamatus|aadlilipkond}}


[[Kategooria:Aadel]]
[[Kategooria:Aadel]]

Redaktsioon: 9. detsember 2012, kell 14:11

Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.

Rootsi

Aadlilipkond eksisteeris Rootsis ja selle valdustes 16. sajandist 18. sajandini.

Tegemist oli Rootsi esimese regulaarse ratsaväeüksusega. On oletatud, et ta ulatub tagasi 1280. aasta Alsnö stadga'ni, millega Rootsi aadel vastutasuks oma privileegidele kohustus kuningat sõjas aitama nn ratsateenistusega.

Kindla organisatsiooni andis aadliratsaväele alles Erik XIV 1565. aastal. Nimetus Adelsfanan ('aadlilipkond') võeti kasutusele 1571.

Organisatsioon oli eri aegadel erinev; keskeltläbi vastas aadlilipkond väiksemale ratsaväerügemendile. Kui Rootsi ratsavägi (fanorna) organiseeriti rügementideks, säilitas aadlilipkond oma nime. Kõik ohvitserid olid aadlikud. Gustav II Adolfi ajal oli aadlilipkonnal kolm kompaniid Rootsis ja üks Soomes. 1634. aasta valitsemisreformi käigus omistati aadlilipkonnale kõrgeim positsioon ratsaväes. Aastal 1640 aadlilipkond reorganiseeriti ning juurde tuli neljas kompanii. Pärast 1658. aastat, mil Skåne läks üle Rootsi koosseisu, rajati viies kompanii Skånesse. 1680. aastatest oli kompaniisid kuus: Upplandi, Soome, Västergötlandi, Södermanlandi, Östergötlandi ja Skåne kompanii. Lipkond tuli kokku ainult sõja korral ning aadli privileegide kohaselt tohtis ta teenida ainult Rootsis. Aastal 1702 laskis Karl XII siiski viia Rootsi kompaniid üle Baltimaadesse. Aadlilipkond osales muu hulgas Lundi lahingus 1676 ja Fraustadti lahingus (Wschowa lahingus) 1706 ning sattus 1709 Perevolotšna all Vene sõjavangi, kuid Poltava lahingus ei osalenud.

Pärast Karl XII surma 1718 lakkas aadlilipkond olemast võitlusvõimeline üksus. Viimast korda kutsuti ta kokku 1743. Liikmete arv oli siis 395. Edaspidi eksisteeris ta ainult paberil. Liikmete kohustused piirdusid sellega, et kord aastas tuli teatada kompaniiülemale oma aadress. Nad olid vabastatud teatud maksudest ning neil ei olnud muud sõjaväelist kohustust.

Aadlipkonna Soome harus oli 155 meest ning neil oli samasugune staatus nagu Rootsi haru liikmetel.

Eesti

Esimene aadlilipkond Eestis oli Eestimaa aadlilipkond, mille käskis moodustada Saksa Ordu kõrgmeister Heinrich Dusemer 23. mail 1350. See eksisteeris vaheaegadeta 1712. aastani.

Rootsi ajal olid aadlilipkonnad Eestis samal alusel Rootsi omadega.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aadlilipkond&oldid=3342344"