Laeng: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. november 2012, kell 15:56

See artikkel räägib füüsika mõistest; lõhketöödega seotud mõiste kohta vaata artiklit Lõhkelaeng.

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Laengud on tihedalt seotud jäävate kvantarvudega.

Füüsikas peetakse laengu all silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid).

Formaalne definitsioon

Üldiseimal juhul, kui vaatlusalune väljateooria omab mõnd pidevat sisemist sümmeetriat, siis nimetatakse laenguks vastava sümmeetriarühma suvalist generaatorit. Noetheri teoreemi järgi vastab igale sümmeetriale jääv vool. Suurus, mida see vool kannab, on vastav laeng. Viimast nimetatakse mõnikord ka Noetheri laenguks.

Näiteks elektrilaengule vastab Lie rühm U(1) ja värvilaengule rühm SU(3)

Näited

Osakestefüüsika teooriatest on teada mitmeid erinevaid laengu kavantarve. Osakestefüüsika standardmudelis on need

Elektrilaeng, mis tuleneb elektromagnetilisest vastastikmõjust.
Nõrk isospinn iseloomustab osalemist nõrgas vastastikmõjus. Elektronõrga vastastikmõju sümmeetriarühma U(1)×SU(2). Nõrk isospinn vastab SU(2) osa generaatoritele ja elektrilaeng U(1) osa generaatoritele.
Värvilaeng on tugeva vastastikmõju kvantarv. See vastab tugeva interaktsiooni sümmeetriarühmale SU(3).

Ligikaudsetele sümmeetriatele vastavad laengud:

Leptonlaengu jäävus üksikute generatsioonide jaoks on rikutud neutriinoostillatsioonide tõttu, kuid kogu leptonlaeng on (standardmudelis) siiski jääv.
Tugev isospinn
Erinevad maitsele vastavad kvantarvud nagu veidrus. Nende jäävus on tugevalt rikutud osakeste mitmeid suurusjärke erinevate masside tõttu.

Vaata ka

Laengukandja

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib füüsika mõistest; lõhketöödega seotud mõiste kohta vaata artiklit [[Lõhkelaeng]].}}
+'''Laeng''' on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[keha]] osalemist [[vastastikmõju]]s. Laengud on tihedalt seotud jäävate [[kvantarv]]udega.
-{{toimeta}}
+[[Füüsika]]s peetakse laengu all silmas tihti just [[elektrilaeng]]ut. [[Elektrilaeng]]ut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid).
-'''Laeng''' on [[füüsikaline suurus]], mis kirjeldab [[keha]] osalemist [[vastastikmõju]]s.
+== Formaalne definitsioon ==
-Laenguga [[osake]]si nimetatakse [[laengukandja]]teks.
+Üldiseimal juhul, kui vaatlusalune [[väljateooria]] omab mõnd [[pidev sümmeetria|pidevat sisemist sümmeetriat]], siis nimetatakse laenguks vastava sümmeetriarühma suvalist generaatorit. [[Noetheri teoreem]]i järgi vastab igale sümmeetriale jääv [[vool]]. Suurus, mida see vool kannab, on vastav laeng. Viimast nimetatakse mõnikord ka [[Noetheri laeng]]uks.
-[[Elektrilaeng]]ut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid).
+Näiteks [[elektrilaeng]]ule vastab [[Lie rühm]] [[U(1)]] ja [[värvilaeng]]ule rühm [[SU(3)]]
-==Laengute liigid==
+== Näited ==
-Looduses esineb nelja liiki laenguid. Nendeks on:
+[[Osakestefüüsika]] teooriatest on teada mitmeid erinevaid laengu kavantarve. [[Osakestefüüsika standardmudel]]is on need
-*[[Elektrilaeng]] - [[Elektromagnetiline vastastikmõju]]
-*[[Mass|raske mass]] - [[Gravitatsiooniline vastastikmõju]]
+* [[Elektrilaeng]], mis tuleneb [[elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilisest vastastikmõjust]].
+* [[Nõrk isospinn]] iseloomustab osalemist [[nõrk vastastikmõju|nõrgas vastastikmõjus]]. [[Elektronõrk vastastikmõju|Elektronõrga vastastikmõju]] sümmeetriarühma U(1)×SU(2). Nõrk isospinn vastab [[SU(2)]] osa generaatoritele ja elektrilaeng [[U(1)]] osa generaatoritele.
-*[[Leptonlaeng]] - [[Nõrk vastastikmõju]]
+* [[Värvilaeng]] on [[tugev vastastikmõju|tugeva vastastikmõju]] kvantarv. See vastab tugeva interaktsiooni sümmeetriarühmale [[SU(3)]].
-*[[Värv (laeng)]] - [[Tugev vastastikmõju]]
+Ligikaudsetele sümmeetriatele vastavad laengud:
+* [[Leptonlaeng]]u jäävus üksikute generatsioonide jaoks on rikutud [[neutriinoostillatsioonid]]e tõttu, kuid kogu leptonlaeng on (standardmudelis) siiski jääv.
+* [[Tugev isospinn]]
+* Erinevad [[maitse (osakestefüüsika)|maitsele]] vastavad kvantarvud nagu [[veidrus (osakestefüüsika)|veidrus]]. Nende jäävus on tugevalt rikutud osakeste mitmeid suurusjärke erinevate [[mass]]ide tõttu.
 ==Vaata ka==
-*[[Füüsikaliste suuruste loend]]
-*[[Füüsika mõisteid]]
+* [[Laengukandja]]
-[[Kategooria: Füüsika]]
+[[Kategooria: Väljateooria]]
+[[Kategooria: Osakestefüüsika]]
 [[ar:شحنة (فيزياء)]]