Kasutaja arutelu:Hardi27

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere tulemast Vikipeediasse, Lendtuffz! Andres 7. veebruar 2009, kell 20:00 (UTC)

Miks ei võiks iga mõiste kohta eraldi artikkel olla? Pikkade artiklite seest on neid paha otsida. Andres 7. veebruar 2009, kell 23:03 (UTC)

Oleneb artiklist, kui artikkel tõotab tulla üherealine, siis on minu arvates mõistlikum ümber suunata. Peadiagonaaliga ma seda kategin, kuna mu koostatud artikkel oli liialt lühike ent mõneti kontekstist välja rebitud. Ühendamine ruutmaatriksiga oli minu nägemist mööda selgem lahendus. Seda muidugi seniks, kuni midagi põhjalikumat välja ei pakuta.
Kuid nagu öeldud: oleneb artiklist.
Kavatsen siia lineaaralgebrast veidi pikemalt kirjutada ning mida põhjalikumaks minna, seda rohkem tükeldamine end õigustab. Seega, ehk saab kunagi ka iga mõiste kohta eraldi artikkel loodud, kui keegi minust just ette ei satu. Lendtuffz 8. veebruar 2009, kell 00:40 (UTC)33333
Saan aru.
Kui on vähegi lootust, et eraldi artikkel tuleb, siis on parem see kohe ette näha, sest muidu on pärast raske ümber teha. Kui artikkel on esialgu üherealine, pole sellest midagi.
Küsitavad on muidugi artikkel veerust ja reast. Aga vast oleks ikka parem, kui nad oleksid. Esiteks saab niiviisi paremini nende sõnade konkreetsed tähendused välja tuua. Teiseks saab seal mainida näiteks seda, kuidas maatriksi veergu või rida võib vaadelda maatriksina.
Aga näiteks transponeeritud maatriksi ja maatriksi transponeerimise kohta eraldi artikleid teha vaevalt on mõtet. Andres 8. veebruar 2009, kell 08:13 (UTC)

Sellele algebrale (algebralisele struktuurile) on raske pealkirja leida, sest universaalalgebraid nimetatakse ka sageli lihtsalt algebrateks ja nad on algebralised struktuurid. Andres 10. veebruar 2009, kell 20:25 (UTC)

Näiteks Lie algebrad. Mis need täpsemalt on? st kuidas neid liigitada. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 20:28 (UTC)
"Algebrad" kõige üldisemas mõttes: en:Algebra (ring theory), tavalisemad "algebrad": en:Algebra over a field (nende hulka kuuluvad ka Lie algebrad (en:Lie algebra)), kõige tavalisemad "algebrad": en:Associative algebra. Andres 10. veebruar 2009, kell 21:01 (UTC)
Seega artikkel "algebra üle korpuse" oleks aksepteeritav? --Hardi 10. veebruar 2009, kell 21:02 (UTC)
Ma ei tea, see on rohkem nagu tingmärk, pigem žargoon kui termin. Aga siiski. Kui tähistada sõnaga "algebra" kõige üldisemat neist kolmest mõistest, siis "üle korpuse" annabki selle mõiste spetsiifika. Nii et küllap vist. Andres 10. veebruar 2009, kell 21:23 (UTC)

Tere, Lendtuffz! Tuletan uuesti meelde, et palun ära suuna ümber olematutele lehekülgedele ega ka mitte sellistele lehtedele, mis on juba ise suunamisleheküljed. --Epp 11. veebruar 2009, kell 00:49 (UTC)

Suunamislehekülgedele suunamine peaks siiski lubatud olema. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 00:57 (UTC)
Miks küll peaks? Vaata korraks, mis juhtub, kui lähed lehele seminorm. --Epp 11. veebruar 2009, kell 01:00 (UTC)
On selles midagi halba? Nii saab vähemalt mõistetevahelise struktuuri paika panna. See on ju parem, kui mitte midagi. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 01:02 (UTC)
No minu meelest ei ole see parem, vaid loob ainult segadust. Meenutab seda koolipeldiku mängu, tead küll, "vaata vasakule... vaata paremale..."--Epp 11. veebruar 2009, kell 01:14 (UTC)
[1] - Päris hulga ja mitmeetapilisi suunamisi oled korraldanud. Tee need kõik korda nüüd ja ära jäta seda teiste kaela.--WooteleF 11. veebruar 2009, kell 01:23 (UTC)
Hm. Need lingid töötavad korralikult. Seega pole probleemi.
Astmeline suunamine on tehtud arvestades võimalust, et mingil hetkel artikkel norm peaks tekkima. Selline viitamine on loomulik. Teiste kaela ei jäta ma midagi. Palun seda mitte muuta. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 02:47 (UTC)
Vikipeedia peab olema kasutuskõlblik ka siis, kui asjad on pooleli. Miks Sa väidad, et mitmekordne suunamine on loomulik? Minu meelest on ebaloomulik ka see, kui asju suunatakse ringiga iseendale tagasi või artiklitesse, kus neid ei defineerita. Kõiki suunamisi saab teha siis, kui neid vaja läheb. Üldise ülesehituse võid ju oma kasutajalehele mingi puu kujul paika panna, kui tahad. Need topeltümbersuunamised peab varem või hiljem keegi korda tegema; ja nagu võib-olla oled märganud, meid ei ole siin just liiga palju. --Epp 11. veebruar 2009, kell 03:07 (UTC)
Miks arvad, et see loomulik või kasutajasõbralik pole? Neid ümbersuunamisi poleks vaja ka ümber teha. Suunamist artiklitesse, kus vastavaid mõisteid ei defineerita, ma ilmselt teinud pole. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 03:21 (UTC)
No näiteks artiklis Normeeritud ruum on lingitud norm (vahetult enne sisukorda), mis toob ümbersuunamise kaudu samasse artiklisse tagasi. Lugeja ei tarvitse sealt midagi üles leida. --Epp 11. veebruar 2009, kell 03:45 (UTC)
Parandatud. Väldin edasipidi viiteid iseeendale. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 12:06 (UTC)
Nende ümbersuunamistega on sul tõesti paras segadus. Ümbersuunamine peab olema põhiartiklile. Näiteks poolnorm (hetkel ei viita siia midagi) on ümbersuunatud Norm (matemaatika) aga põhiartikkel on hoopis normeeritud ruum. Enne tee selgeks, mis saab põhiartikli nimeks ja alles siis hakka tegema erinevaid ümbersuunamisi. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 13:06 (UTC)
Mida arvad sellest, kui see teema kusagil eraldi ette võtta ja ümbersuunamise, artilkite liitmise ja eraldamise kohta reeglid koostada, millest edaspidi lähtuda saaks? --Hardi 11. veebruar 2009, kell 19:08 (UTC)
Minu meelest ei saa sääraseid artikleid koostada, millest ilma mõtlemata lähtuda saaks. Andres 11. veebruar 2009, kell 19:14 (UTC)
Mina nii ei arva. Üldised alused saab sellegipoolest paika panna. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 19:16 (UTC)
Tõsta siis teema üldises arutelus üles. Andres 11. veebruar 2009, kell 20:42 (UTC)
Ma näen probleemi selles, et reeglid ei saa kõike ette näha, pärast aga võidakse reeglitele viidates rumalusi teha. Andres 11. veebruar 2009, kell 20:43 (UTC)
See pole just kuigi konstruktiivne lähenemine. Pealegi võib rumalusi teha ka reeglite abita. Reeglid on üldjuhul rumaluste vältimiseks ja nii tuleb need ka sõnastada. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 23:18 (UTC)
Noh, kui reeglitesse pannakse ainult hädavajalik, siis küll. Andres 11. veebruar 2009, kell 23:34 (UTC)
Ei saanud aru. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 23:43 (UTC)
Sellised asjad, mis on vaieldamatud, kuid mida uustulnukad ei tea, näiteks et olematutele artiklitele ei viidata. Kui on juba sellised asjad, mis vaidlusi tekitavad, siis võidakse mingi kompromislik sõnastus leida, aga uute juhtumite puhul ilmneb, et seda ikkagi ei peeta sobivaks. Minu meelest tuleks reeglitesse panna kirja see, milles ollakse ühel meelel, mitte kasutada reeglite sõnastamist vaidluste lahendamise viisina. Andres 11. veebruar 2009, kell 23:59 (UTC)
Pole nõus. Vaiduste lahendamisel lähtutakse üldistest alustest, mida nimetatakse reegliteks.
Nagu öeldud. Lähenemine, et reegleid koostada pole võimalik, pole kuigi konstruktiivne. Neid tuleb kusagilt otsast koostama hakata ent küll need aja jooksul paika loksuvad. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:19 (UTC)
Minu meelest on nii, et reeglid tulebki kirja panna siis, kui nad on paika loksunud konkreetsete juhtumite arutelu põhjal. Arutada ainult kujuteldavaid juhtumeid on viljatu. Andres 12. veebruar 2009, kell 00:37 (UTC)
Andres, pikalt sa siin juba tegutsenud oled? --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:46 (UTC)
Ligi kuus aastat. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:17 (UTC)
Igatahes, minu probleemid on konkreetsed ent pakkusin välja ka paar normi, mille najal neid probleeme käsitled võiks. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 00:48 (UTC)
Me ju arutasimegi konkreetseid probleeme, ja ka üldiste normide arutelu oli minu meelest mõistlik, sest me ei püüdnud norme liiga detailseks teha. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:17 (UTC)
Neid probleeme, mille peale alguses ei tule, saab hiljem juurde lisada. Muusikute projektis lisan õpetusi probleemide korral, et hiljem neid vältida. Meie vikis selleteemalised õpetused puuduvad ja kunagi peab nendega algust tegema. Toetan Hardi ettevõtmist. --Tiuks 11. veebruar 2009, kell 20:49 (UTC)
Toetan Hardi ettevõtmist. Reeglid on vajalikud. Mul isiklikult on nendest "erijuhtumite aruteludest" kõrini, sest minu arvates peaks ka need (st. artiklid, mille üle arutelu käib) alluma teatavatele reeglitel. Iga kord aga aina uuest neidsamu reegleid konstrueerima hakata ja kuulata juttu, et "jäikade reeglite paikapanek on kasutu" vms. on kaheldava kasuteguriga ettevõtmine. Mul jäigi hiljuti miski arutelu pooleli sellel teemal. Peaks jätkama, sest reegleid on tarvis, et vältida pidevaid "reeglite väljakujundamise arutelusid" ja muuta siinne Vikipeedia ka reaalselt entsüklopeedialaadsemaks (mitte kohaks, kuhu kõik võivad kirjutada kõigil teemadel, mis neile vähegi huvi pakuvad sõltumata mingist entsüklopeedilisest väärtusest vms.). Ivo 12. veebruar 2009, kell 00:50 (UTC)
Tänan toetuse eest. Ka mina ei jõua iga artikli(hakatise) juures ikka uuesti ja uuesti samadel teemadel filosofeerima hakata. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:11 (UTC)
Reegleid ei saa ju kehtestada ilma laia konsensuseta. Kui me ei jõua erijuhtudes kokkuleppele, kuidas me siis reeglites kokkuleppele võiksime jõuda? Minu meelest ei ole muud teha kui oodata konsensuse kujunemist, kuigi see on vaevaline. Andres 12. veebruar 2009, kell 01:17 (UTC)
Ära filosofeeri, tegutse. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:21 (UTC)
Mida ma peaksin Sinu meelest tegema? Andres 12. veebruar 2009, kell 01:30 (UTC)
Hardi, mina soovitan, et vaata natuke ringi ja kohane. Loe vanu arutelusid. Lase teistel Vikipeediat teha, st tegutseda, nagu ise soovitad. Ja selline hoiak, et "mina olen kõige targem" minu meelest ei kõlba. --Epp 12. veebruar 2009, kell 01:33 (UTC)
Räägime palun konkreetsetest asjadest. Kaitsen oma seisukohti, ega pea end kellestki targemaks. Kui ma kellelgi vikipeedia tegemisi seganud olen, siis vabandan, see polnud tahtlik. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:44 (UTC)
Sorry, kui üle reageerisin. Aga paratamatult olen Sinu kõnepruuki algusest peale kuidagi nii tõlgendanud, et selline mulje on tekkinud. Panin oma arvamuse reeglite kohta kirja. Ega kavatse rohkem sellele aega kulutada. --Epp 12. veebruar 2009, kell 01:54 (UTC)
See olekski normaalne. Kes soovib, ütleb oma arvamuse, ent tehakse vastavad muudatused. Kui üksmeelelt ei saavutata võib kasvõi hääletada. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 02:03 (UTC)
Minu meelest on loomulik, et inimesed kaitsevad oma seisukohta asjades, mida nad tähtsaks peavad. Andres 12. veebruar 2009, kell 02:10 (UTC)
Milles veendunud olen on, et (mingisugustegi) reeglite olemasolu on alati parem kui igasuguste reeglite puudumine. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 01:52 (UTC)

Kui ainult paned või muudad kategooriaid, siis palun märgi muudatus pisimuudatuseks. Andres 13. märts 2009, kell 18:55 (UTC)

Kasutaja "Hardi"[muuda lähteteksti]

Tere, kasutate ka aliast "Hardi". Soovitan Teil see kasutaja endal ära registreerida, sest vastasel juhul võib seda teha keegi teine. Peale selle on võimalik ka kontod ühendada (Jaan513 oskab seda teha). --kanakukk 5. oktoober 2009, kell 22:42 (UTC).

Kasutajanimi Hardi on kellegi poolt juba detsembris 2006 registreeritud (link selle kohta). On veel võimalus kasutajanime Hardi endale taotleda otse selle registreerijalt, kui talle selline palve e-postiga saata.
Minu viga, vaatasin lihtsalt, et kasutajalehte ei eksisteerinud ja tegin sellest väärad järeldused. Vabandust! --kanakukk 6. oktoober 2009, kell 20:11 (UTC).
Mul ei ole võimet neid kontosid (Hardi27 ja Lendtuffz) ühendada, saan neid ainult vahetada (teiste sõnadega, saan kasutajanimesid muuta). Samas, ma ei näe vajadust seda teha, aga kui Sa soovid, siis võin Lendtuffzi redaktsioonid üle kanda kasutajale Hardi27 (ja vastupidi). --Jaan513 6. oktoober 2009, kell 19:37 (UTC)
Nähtavasti sain ma millestki valesti aru. Igatahes, kui see tüli ei valmista, siis vaheta palun kasvõi kasutajate redakstsioonid. --Hardi 6. oktoober 2009, kell 20:01 (UTC)
Võin muidugi vahetada. Sellega võib kaasneda (erinevates keeltes vikide) kontode uuesti ühendamise vajadus (seda saab teha ilmselt siin lehel), sest nimemuutus toimub ainult eestikeelses Vikipeedias, mitte ingliskeelses ega mujal.
Kontode uuesti ühendamisel peaksid lihtsuse huvides mõlema konto paroolid ühtima. Parooli saab teatavasti igal ajahetkel muuta.
Kui soovid endiselt nimede vahetamist, siis palun kirjuta nii. Alati saab nimesid tagasi vahetada, kui miski ei meeldi. --Jaan513 6. oktoober 2009, kell 20:17 (UTC)
Jah, kui võimalik, siis võiks lihtsalt nime ära vahetada (mis oli ka esialgne eesmärk, kuid ma lähenesin sellele miskipärast võrdlemisi kilplaslikult). Asi selles, et oma kommentaaridele ma kasutajanimega alla ei kirjuta. Nüüd olen ma muidugi loonud eraldi konto Hardi27, kuid kui võimalik, siis võiks selle lihtsalt ära kustutada ja selle nime mu praegusele kontole anda. --Hardi 6. oktoober 2009, kell 20:58 (UTC)
Muudetud. Kasutajakontosid kustutada ei saa. (Seda ei saa teha praktiliselt mitte keegi.) --Jaan513 6. oktoober 2009, kell 21:06 (UTC)
Suured tänud! --Lendtuffz 6. oktoober 2009, kell 21:19 (UTC)

Tere!

Entroopia artiklis olete Te ära kustutanud Jurpiku poolt alustatud entroopia mõiste seletuse. Tahan küsida, kas mõnda osa tekstist poleks saanud kasutada. Ja kas see tekst oli vale, tõele mittevastav tõlgendus entroopiast? Sest mitte ühtki osa pole eelmisest tööst alles jäetud peale pildi. Siin on artiklis tehtud muudatused: [2]

Jurpik 3. jaanuar 2010, kell 14:28 (UTC)

Esialgne tekst on kokku võetud lausega "Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust"." Ma ei ütleks, et pakutud selgitus ilmtingimata vale oli, kuigi seal leidus mõningaid ebatäpsuseid. Pigem oli see tekst liialt jutustav ja sellest tulenevalt ka ebamäärane. --Hardi 3. jaanuar 2010, kell 15:47 (UTC)
OK, saan aru. Las jääb nagu on.
Jurpik 5. jaanuar 2010, kell 09:19 (UTC)

Tuleks kirjutada nii: (inglise keeles). Andres 5. jaanuar 2010, kell 08:21 (UTC)


Vaidlustasid seisumassi. See on lubatud üksnes siis, kui arutelulehel on kirjas, mis nimelt on vale (ja parem kui koos allika äranäitamisega, mis seda kinnitab). Taivo 12. aprill 2011, kell 12:25 (EEST)[vasta]

Vaidlustamine ei ole keelatud, kuid kui pole põhjendust ja viidet või vastuolu näitamist, siis on lubatud märkus ära võtta. Andres 12. aprill 2011, kell 19:31 (EEST)[vasta]

Artikli muutmine ümbersuunamiseks on minu arvates samaväärne artikli kustutamisega. Me ei kustuta ju artikleid, mida oleks vaja lihtsalt toimetada. Seepärast olen ma vastu sellele, et sa võtad artikli, kus on sisu olemas, ja muudad selle ümbersuunamiseks. Adeliine 8. september 2012, kell 18:18 (EEST)

Ümbersuunamisel ma ju infot ei kustuta vaid muudan selle asukohta. Kas sellist tegevust ei tuleks pigem artiklite ühendamisega samastada? Arvan, et ühelauselisi artikleid võiks ühendada põhiartikliga ka siis, kui need toimetamist ei vaja. Eriti juhul kui põhiartikkel annab konteksti, mis ühelauselises artiklis puudub.
Samuti poleks ma nii valiv ses osas, milliseid artikleid kustutada. Kui artikli uuesti kirjutamine on toimetamisest lihtsam, on mõistlik see kustutada (ka siis kui see tükikest kasulikku infot sisaldab). Eriti Eestis, kus toimetajaid vähe. See on aga juba teine teema ja saan aru, et siinsete adminnide seas see idee miskipärast toetust ei leia. --Hardi (arutelu) 8. september 2012, kell 18:38 (EEST)[vasta]
Kui ma tahan leida infot mingi mõiste kohta ja see on koos kümne teisega kuskile ümber suunatud, siis ma kulutan asjatult aega ja närve, et pikast artiklist just seda mõistet üles leida. Konteksti võib kirjeldada ka eraldi artiklis. Ühelauselist artiklit tuleb täiendada, mitte kustutada ainult sellepärast, et see on ühelauseline. Adeliine 8. september 2012, kell 19:07 (EEST)
Ma ei nimetaks artiklite liitmist endiselt kustutamiseks. Ka minu arvates pole ühelauselisus artikli kustutamiseks piisav põhjus.
Olen küll nõus, et ümbersuunamised koondartikleisse võivad mõnikord tõesti natuke tüütud olla, kuid antud juhul leiab need mõisted artiklist ka otsingumootorita üles. (Lisaks ma ei arva, et Ctrl+F kasutamine nii tüütu oleks.) On selge, et närvikulu argumenti kõigi koondartiklite puhul ei kehti.
Muidugi saab konteksti kirjeldada ka eraldi artiklis, kuid seni, kuni selline artikkel puudub, võib ühisartikkel parem lahendus olla. Samamoodi, nagu ma ei poolda kogu vikipeedia teksti koondamist ühte tohutult pikka artiklisse, ei poolda ma ka teist äärmust, mis iga hinna eest koondartiklite kirjutamist väldib. --Hardi (arutelu) 8. september 2012, kell 20:12 (EEST)[vasta]

Kas võiks paluda, et paneksid mallidele eestikeelsed nimed ja juurde ka lühikese kirjelduse, milleks nad on ja kuidas kasutada? Adeliine 5. oktoober 2012, kell 16:34 (EEST)

Mall:Frac on olemas nime Mall:Murd all. Ka parameetrid võiks tõlkida. 88.196.241.249 5. oktoober 2012, kell 16:47 (EEST)[vasta]

Malli frac nimetuse jätaksin muutmata, sest see on sisuliselt vikindatud TeX käsk.
Malli val ja selle alammallide nimetused jätaksin ma hea meelega muutmata, sest see tähendaks ebavajalikku ent kardetavasti üsna töömahukat koodi muutmist. Kirjelduste loomine võtab aega, mille sooviksin hetkel artikli lõpetamisele kulutada, kuid soov on kuulda võetud ja tegelen kopeeritud mallidega niipea, kui aega leian.
Ma pigem ei poolda nime eestindamist üldiste mallide jaoks, mis see suurtes vikipeediates universaalse struktuurielemendina kasutusel on. --Hardi (arutelu) 5. oktoober 2012, kell 16:54 (EEST)[vasta]
Ka TeX on vikis kasutusel ja malli juhendi järgi sageli eelistatav. Mall on Texist eraldiseisev.
Minu meelest vormistusmallid on pigem just kohandused, mitte kõigis vikides universaalsed lahendused. Näiteks malli "Val" ei paista sellise nimega suuremates vikides peale inglise viki kasutatavat.
Selles see point oligi, et see TeX'ga ühtsustada. Kuid muutsin selle nime juba ümber. Malli "val" ei leidnud ka ma ise mujalt, kuid samas ei leidnud ma ka selle kohandatud aletrnatiive. Samuti on selge, et ka malli val tuleb kohandada/eestindada, sest see sisaldab viiteid artiklitele. --Hardi (arutelu) 5. oktoober 2012, kell 17:37 (EEST)[vasta]
Kõigist, kes malli "val" kasutavad, on vaid itaallased malli nime muutunud. --Hardi (arutelu) 5. oktoober 2012, kell 17:53 (EEST)[vasta]
Kas siin mitte ei aita ümbersuunamine? Andres (arutelu) 5. oktoober 2012, kell 21:25 (EEST)[vasta]

Miks te kustutasite Mall:Elektroonika alt mitu alagruppi maha. Mõistan, et mall oli pikaks venimas, aga sellisel juhul peaks osa sisust uude malli liigutama mitte maha kustutama. Jaanus.kalde (arutelu) 29. jaanuar 2013, kell 00:41 (EET)[vasta]

Asi polnud kindlasti selles, et mall pikaks hakkas venima. Elektroonika mall ei peaks rääkima füüsika baasmõistetetest nagu kuloniline interaktsioon ja samuti pole elektrodünaamika elektroonika rakendus. Viimaste jaoks on kusjuures olemas üpris ülevaatlik Mall:Elektromagnetism. Ühtlasi, kui nõustud, võiks selle malli reserveerida just elektroonikakomponentidele. Linkimise teistele seotud artiklitele saab osaliselt koondada "Vaata ka" alapunkti alla. --Hardi (arutelu) 29. jaanuar 2013, kell 01:01 (EET)[vasta]
Nõustun ja lisan uued asjad "Vaata ka" alagruppi. Jaanus.kalde (arutelu)

Tavaliste intervikilinkide asemel võiksid nüüd Wikidatat kasutada. Kui mõnes muus keeles artiklit tead juba, siis saad seal intervikide all vajutada linki "Edit links" (või vastavalt keelele siis) ja see viib kohe wikidatasse. Kyng (arutelu) 17. juuni 2013, kell 14:07 (EEST)[vasta]

Tänud selgituse eest. Eks kasutan siis edaspidi uut süsteemi. --Hardi (arutelu) 17. juuni 2013, kell 14:23 (EEST)[vasta]

Sinu kasutajakonto nimetatakse ümber[muuda lähteteksti]

18. märts 2015, kell 03:13 (EET)