Nõrk vastastikmõju

Allikas: Vikipeedia

Nõrk vastastikmõju (ka: nõrk vastasmõju) on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Nõrk vastasmõju toimib nii kvarkide kui ka leptonite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d->u aatomituumade beetalagunemisel tuumareaktorites ja tähtedes termotuumareaktsioonides u->d). Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede supernoovaplahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik rauast suurema järjekorranumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemi elemendid.

Standardmudeli kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed (>=80 GeV, umbes 100 prootoni massi) Z- ja W-bosonid. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastasmõjul väga väike mõjuraadius (10–18 meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui aatomituuma läbimõõt. Teiste vastasmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita ja nende mõjuraadius seetõttu lõpmata suur. (Märkus: Tugeva vastasmõju reaalne mõjuraadius on siiski aatomituuma läbimõõduga samas suurusjärgus)

Nõrga vastasmõju kohta on teada vaid jõu suurus. Täpsemat matemaatilist valemit ei teata.

Nõrka vastasmõju tunnevad kõik vasakukäelised leptonid ja kvargid. See on ainus vastasmõju, mis rikub P-sümmeetriat ehk paarsussümmeetriat ning CP-sümmeetriat ehk laengu-paarsuse sümmeetriat.