Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel
AvocatoBot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (Robot: lisatud fa:هیدروژن سیانید |
P Robot: eemaldatud fa:هیدروژن سیانید (deleted) |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
[[es:Ácido cianhídrico]] |
[[es:Ácido cianhídrico]] |
||
[[eo:Hidrogena cianido]] |
[[eo:Hidrogena cianido]] |
||
[[fa:هیدروژن سیانید]] |
|||
[[fr:Cyanure d'hydrogène]] |
[[fr:Cyanure d'hydrogène]] |
||
[[gl:Cianuro de hidróxeno]] |
[[gl:Cianuro de hidróxeno]] |
||
Redaktsioon: 31. august 2012, kell 07:01
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg[viide?].
Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.
Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada[viide?].
Viited
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "EE" ei kasutata eelnevas tekstis.