C (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel

C
Faililaiend	.c, .h
Paradigma	imperatiivne, protseduraalne, struktureeritud
Väljalaskeaeg	1972
Looja	Dennis Ritchie
Arendaja	Dennis Ritchie & Bell Labs
Viimane väljalase	C99 (märts 2000)
Tüüpimine	staatiline, nõrk, manifesteeritud
Implementatsioonid	Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C
Dialektid	Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C*
Mõjutatud keeltest	B (BCPL, CPL), ALGOL 68, assemerkeel, PL/I, Fortran
Mõjutanud keeli	AWK, csh, C++, C--, C#, Objective-C, BitC, D, Go, Java, JavaScript, Limbo, Perl, PHP, Pike, Processing, Python
OS	multi-platvormne

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 31. mai 2012, kell 00:41

C (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutatda praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeel C omab palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on C++, mis peamise vahega toob C'sse klassid.

Ajalugu

Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 1969–1973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eelasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978 aastal, ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).

C-l on mitmeid otseseid järglasi nagu näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.

Süntaks

Lihtsaim programm C keeles näeb välja nii:

int main()
{
  return 0;
}

See programm ei tee mitte midagi muud, kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).

Hello, World!

Hello world on C keeles järgmine:

#include <stdio.h>

int main(void)
{
    printf("Tere, maailm!\n");
    return 0;
}

See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".

Võrdlus teiste keeltega

Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaks - C++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.

Kasutusalad

Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite ehk ajurite, ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks BSD, Linux, Solaris, Windows jpt.

Vaata ka

Välislingid

Kompilaatorid

Loojad

http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan
http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie
http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson

Ajalugu

C keele ajalugu

koodinäited

The International Obfuscated C Code Contest - Rahvusvaheline programmeerimisvõistlus hägustatud C keeles

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 | dialektid           = Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C*
 | mõjutajad           = [[B]] (BCPL, CPL), [[ALGOL 68]], [[assemerkeel]], [[PL/I]], [[Fortran]]
-| mõjutatavad         = [[AWK]], [[csh]], [[C++]], [[C--]], [[C#]], [[Objective-C]], [[BitC]], [[D (programmeerimiskeel)|D]], [[Go]], [[Java]], [[JavaScript]], [[Limbo]], [[Perl]], [[PHP]], [[Pike]], [[Processing]], [[Python]]
+| mõjutatavad         = [[AWK]], [[csh]], [[C++]], [[C--]], [[C Sharp|C#]], [[Objective-C]], [[BitC]], [[D (programmeerimiskeel)|D]], [[Go]], [[Java]], [[JavaScript]], [[Limbo]], [[Perl]], [[PHP]], [[Pike]], [[Processing]], [[Python]]
 | os                  = multi-platvormne
 }}
@@ 46. rida: / 46. rida: @@
 ==Võrdlus teiste keeltega==
-Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest '''C'''-st. Mitmetel on osaliselt sarnane [[süntaks]] - [[C pluss pluss|C++]], [[CSharp|C#]], [[Java]], [[JavaScript]], [[PHP]], [[Perl]]. Algajatele on '''C''' enamasti raskelt omandatav [[Viit (informaatika)|viitade]], [[mäluhalduse]] ja [[sõne (informaatika)|stringide]] töötlemise keerukuse tõttu.
+Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest '''C'''-st. Mitmetel on osaliselt sarnane [[süntaks]] - [[C pluss pluss|C++]], [[C Sharp|C#]], [[Java]], [[JavaScript]], [[PHP]], [[Perl]]. Algajatele on '''C''' enamasti raskelt omandatav [[Viit (informaatika)|viitade]], [[mäluhalduse]] ja [[sõne (informaatika)|stringide]] töötlemise keerukuse tõttu.
 ==Kasutusalad==
@@ 55. rida: / 55. rida: @@
 * [[C pluss pluss|C++]]
 * [[COBOL]]
-* [[CSharp|C#]]
+* [[C Sharp|C#]]
 * [[Fortran]]
 * [[GNU Compiler Collection]]