Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida: | 19. rida: | ||
==Partei moodustumine== |
==Partei moodustumine== |
||
Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]st moodustatud [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] |
Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]st moodustatud [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] vasak ja parempoolse tiiva erinevatest poliitilisest suunitlusest tingitud parteisiseste lahkhelide tulemusena toimunud lõhenemine. |
||
EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. |
|||
[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. |
[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. |
||
31. rida: | 33. rida: | ||
==Partei likvideerumine== |
==Partei likvideerumine== |
||
[[1925]]. aasta aprillis ühinesid [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja |
[[1925]]. aasta aprillis ühinesid Iseseisvad sotsialistid ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja moodustasid [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]]. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 6. märts 2012, kell 11:41
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei | |
---|---|
Eesti erakond | |
Asutamine | 1922 |
Peakorter | Tallinn |
Ideoloogia | sotsiaaldemokraatia |
Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) ka Iseseisvad sotsialistid oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei.
Partei moodustumine
Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Parteist moodustatud Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei vasak ja parempoolse tiiva erinevatest poliitilisest suunitlusest tingitud parteisiseste lahkhelide tulemusena toimunud lõhenemine.
EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.
EISTP-s aga õnnestus parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt 1922. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja.
ISTP II Riigikogus
II Riigikogu valimistel 1923. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta II Riigikogus.
Partei likvideerumine
1925. aasta aprillis ühinesid Iseseisvad sotsialistid ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja moodustasid Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei.
Välislingid
- Mari-Leen Tammela, Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923), Ümberpaiknemine isesotside ridades, Riigikogu Toimetised, 19, 2009